Okasnahksed

Okasnahksed on soolastes meredes elavad loomad. Okas­nahksete kolm peamist klassi on meritähed, meri­siilikud ja meripurad. Meritähtede ja meri­siilikute keha katab suhteliselt tugevate okastega kest, meripurade kehal aga okkaid ei ole.

  • Milline on okasnahksete kehaehitus?
  • Kuidas okasnahksed liiguvad?

Okasnahksete ehitus

Enamik okasnahkseid on kiirelise ehitusega.

Okasnahksed elavad merepõhjas ning liiguvad aktiivselt, kasutades selleks lihaseid, okkaid ja peamiselt mereveest koosneva vedelikuga täidetud jalgu. Merevee kehasse pääse­miseks on keha pealmisel poolel ava, mida katab sõelplaat. Vajadusel surutakse vedelik jalgadesse, need pikenevad ning kinnituvad iminappadega põhjale. Seejärel jalad lühenevad ning tõmbavad nii looma edasi.

Okasnahksetel esineb lubiplaatidest sisetoes, mis tavaliselt on ühendatud liikuvalt, kuid võib olla ka kokku kasvanud.

Okasnahksete klassid

Meritähe menüüsse kuuluvad muu hulgas ka kividel elutsevad bakterid, vetikad, mõnedel liikidel ka austrid ja limused.

Meritähed on tähekujulise lameda kehaga loomad. Keha kiiri suudab meritäht liigutada lihastega. Siseelundid paiknevad keha keskosas. Samas asub ka suu. Meritäht toitub väiksematest loomadest. Jalad paiknevad ridadena piki kiiri. Jalgu on suhteliselt palju, kuid meritäht liigub väga aeglaselt. Toidu seedimine toimub kiirtesse ulatuvates maksa­sagarates. Toidu­jäägid eraldatakse seljal paikneva päraku kaudu. Meritähel pead ei ole, kuid iga kiire tipus paikneb koos kombitsatega ka valgust tajuv silm. Meritähed on lahk­sugulised. Meritäht paljuneb munedes ja areneb moondega. Tal on regeneratsiooni­võime.

Merisiilikud on poolkerajad pikkade okastega loomad. Nende toese lubiplaadid on kokku kasvanud ning moodustavad ühtse tugeva kesta. Kestast ulatuvad välja peenikesed jalad. Ka keha pinnal olevad okkad on liigutatavad. Liikumisel kasutatakse nii jalgu kui ka okkaid. Merisiilikute suu asub keha alumisel poolel, pärak aga keha ülemisel poolel. Merisiilikud toituvad taimedest.

Merisiilik

Meripuradel on piklik kotikujuline erineva pikkusega näsadega varustatud keha. Meri­purade suud ümbritsevad kombitsad. Tegemist on vähe­liikuva loomaga, kes võib aastaid ühes ja samas paigas toituda. Meri­purad toituvad vees hõljuvatest toidu­osakestest. Mõned liigid otsivad toitu ka põhja­mudas tuhnides.

Meripura

Okasnahksete tähtsus

Meritähed on aplad röövloomad, kes võivad austri­kasvatusse pääsenuna palju kahju tekitada. Meri­siilikud võivad oma teravate ja tihti ka mürgiste okastega olla omajagu ohtlikud troopika­meredes ujujatele. Hiinas, Jaapanis ja Koreas kasutatakse meripurasid toiduks. Üks selline söödav meripura on trepang. Toiduks kasutatakse ka merisiilikute mune ehk marja.

Oluline

  • Okasnahksete eri liikide keha katavad erineva kuju ja pikkusega okkad.
  • Enamik täiskasvanud okasnahksetest on kiirelise ehitusega.
  • Meripuradel on kotikujuline keha.
  • Meritähed toituvad loomsetest organismidest, merisiilikud ja meripurad taimsetest ning surnud organismidest.

Küsimused

  1. Võrdle meritähe, merisiiliku ja meripura kehaehitust.
  2. Kuidas meritäht liigub?
  3. Mille abil orienteerub meritäht keskkonnas?
  4. Võrdle erinevate okasnahksete rühmade toitumist.