Demokraatia ajalugu
PÕHISEADUS
§ 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu.
Antiik-Kreekast pärit demokraatlik (kr demos – rahvas, kratos – võim) võimukorraldus on ligi 2500 aastat vana. Muistsetes Kreeka linnriikides käibis valdavalt osalusdemokraatia, st kodanikkond osales vahetult riigiasjade otsustamisel. Hilisema ajaloo jooksul arvati, et demokraatlik valitsemine on võimalik vaid äärmiselt väikestes riikides. Demokraatia idee taaselustus Euroopas alles 18. sajandi valgustusfilosoofias, kuid antiikaegse otsese demokraatia asemel tuldi välja esindusdemokraatia põhimõtetega. Nende kohaselt pole kõigil kodanikel vaja riigiasjade otsustamisel isiklikult osaleda, piisab esindajate valimisest üleriigilisse esinduskokku. Tänapäevane demokraatia kätkeb endas nii esindus- kui ka osalusdemokraatia elemente.
Demokraatia vormid tänapäeval
ESINDUSDEMOKRAATIA |
OSALUSDEMOKRAATIA (OTSEDEMOKRAATIA |
Tänapäevase demokraatia kõige levinum vorm on esindusdemokraatia, kus kodanikkond võib oma esindajaid nt parlamenti või kohalikku omavalitsusse valida erinevalt, kuid sõltumata valimisviisist peavad valitud isikud kasutama võimu rahva nimel ja andma oma tegevusest rahvale aru. |
Osalusdemokraatia täiendab esindusdemokraatiat. Selle heaks näiteks on referendum kui valijaskonna kollektiivne otsustamine mõne ühiskondlikult olulise küsimuse üle. Samuti võib osalusdemokraatia vormiks pidada erinevaid kodanikualgatusi ja -kampaaniad, äärmisel juhul ka protestiaktsioone. |
Miks on vaja, et demokraatlikus riigis kuulub kõrgeim võim riigi kodanikele?
Demokraatlikus riigis on valitsus üks organisatsioon paljude teiste asutuste ja kodanikuühenduste kõrval. Need organisatsioonid esindavad oma liikmete huve mitmel moel ja püüavad omakorda mõjutada poliitiliste otsuste vastuvõtmist. Demokraatlikus ühiskonnas on seega au sees arvamuste ja ühenduste paljusus ja võrdsus ehk ühiskondlik pluralism.
Tänapäevase demokraatia peamised tunnused:
- vabad ja õiglased valimised (õigus valida ja olla valitud)
- alternatiivsed teabeallikad
- konkurents võimu nimel
- poliitiku sõltuvus valijate eelistustest
- seaduste ülimuslikkus (õigusriik)
- seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest
- kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine
- tsiviilkontroll relvajõudude üle
- vähemuse õigustega arvestav enamuse võim
Arutlemiseks
- Too näiteid osalusdemokraatia kohta oma koduvallas või -linnas.
- Reasta demokraatia peamised tunnused tähtsuse järjekorras. Põhjenda, miks tuli järjestus just selline?
Demokraatia indeks
Ajakiri Economist on koostanud riikide pingerida demokraatia indeksi alusel alates aastast 2006. See kajastab olukorda 167 riigis ning hindab demokraatiat viie indikaatori kaudu. Kuuekümne küsimuse põhjal hinnatakse riike skaalal nullist kümneni. Vastavalt saadud tulemustele on riigid jaotatud täieliku demokraatiaga (8,00–10,00), vigase demokraatiaga (6,00–7,99), hübriidrežiimiga (4,00–5,99) ja autoritaarse režiimiga riikideks (1,00–3,99).
Viis demokraatia indikaatorit
- Valimisprotsess ja pluralism
Vabad ja õiglased valimised; võimu üleandmine; poliitilised õigused ja ühinemisvabadus. - Valitsuse toimimine
Valitud võimukandjate võim; võimude tasakaalustatus; valitsuse vastutus ja läbipaistvus; korruptsioon; avaliku teenistuse võimekus; üldsuse vastavad hoiakud. - Poliitiline osalus
Valimis- ja poliitiline osalus; vähemuste osalus; osaluse edendamine; üldsuse vastavad hoiakud. - Poliitiline kultuur
Ühiskonna sidusus; üldsuse vastavad hoiakud; riigi ja kiriku lahusus. - Kodanikuvabadused
Vaba meedia ja väljendusvabadus; ametialased organisatsioonid; õiguste kaitse; kohtusüsteem; usuvabadus; võrdsus seaduse ees; eraomand; isiklikud vabadused
Economisti pingerida, 2018
Kokku |
Valimised |
Valitsemine |
Osalemine |
Poliitiline kultuur |
Kodanikuvabadused |
|
1. Norra |
9.87 |
10.00 |
9.64 |
10.00 |
10.00 |
9.71 |
2. Island |
9.58 |
10.00 |
9.29 |
8.89 |
10.00 |
9.71 |
3. Rootsi |
9.39 |
9.58 |
9.64 |
8.33 |
10.00 |
9.41 |
8. Soome |
9.14 |
10.00 |
8.93 |
8.33 |
8.75 |
9.71 |
13. Saksamaa |
8.68 |
9.58 |
8.57 |
8.33 |
7.50 |
9.41 |
23. Eesti |
7.97 |
9.58 |
8.21 |
6.67 |
6.88 |
8.53 |
25. Ameerika Ühendriigid |
7.96 |
9.17 |
7.14 |
7.78 |
7.50 |
8.24 |
36. Leedu |
7.50 |
9.58 |
6.43 |
6.11 |
6.25 |
9.12 |
38. Läti |
7.38 |
9.58 |
6.07 |
5.56 |
6.88 |
8.82 |
84. Ukraina |
5.69 |
6.17 |
3.21 |
6.67 |
6.25 |
6.18 |
100. Maroko |
4.99 |
5.25 |
4.64 |
5.00 |
5.63 |
4.41 |
110. Türgi |
4.37 |
4.50 |
5.00 |
5.00 |
5.00 |
2.35 |
130. Hiina |
3.32 |
0.00 |
5.00 |
3.89 |
6.25 |
1.47 |
144. Venemaa |
2.94 |
2.17 |
1.79 |
5.00 |
2.50 |
3.24 |
166. Süüria |
1.43 |
0.00 |
0.00 |
2.78 |
4.38 |
0.00 |
167. Põhja-Korea |
1.08 |
0.00 |
2.50 |
1.67 |
1.25 |
0.00 |
Arutlemiseks
- Uuri tabelit ja võrdle Eesti demokraatia taset teiste riikidega. Millistes riikides ja milliste alateemade puhul kehtib täielik demokraatia, milliste puhul vigane demokraatia ning milliste puhul hübriidrežiim ja autoritaarne režiim?
- Milles sai Eesti 2018. aastal parima ja halvima tulemuse? Millised sündmused selle põhjustasid? Kuidas võiks Eesti näitajad paraneda?
Demokraatia levik ja kirjaoskus
Linnade kasv üleminekul põllumajandusühiskonnast tööstuslikku ühiskonda ja kirjaoskuse levik lõid omakorda eeldused, et demokraatlikud ideed võiks ajakirjanduse kaudu jõuda järjest suuremate hulkadeni, mõjutada nende vaateid ja arusaamist võimust ja poliitikast. Kui 20. sajandi esimestel aastakümnetel oli kirjaoskus väljaspool Euroopat ja Põhja-Ameerikat suhteliselt madal, siis sajandi keskpaigaks oli see terves maailmas kasvanud enam kui kahekordseks. See kasv kiirenes veelgi ja uue sajandi algul võib arvestada, et valdav osa maailma elanikkonnast on kirjaoskajad.
Toomas Varrak. Sissejuhatus poliitika- ja riigiteadusesse. Külim: Tallinn, 2001.Rahvas peab valima – selline on kuninga tahtmine. Vabad valimised absoluutse võimu asemel. Pikki aastaid tegutses neljas kuningas Jigme Singye, praeguse viienda kuninga Jigme Khesari isa, demokratiseerimise nimel, tehes pikki sõite mööda külasid ja agiteerides inimesi muutusi läbi viima. „Hea kuningas suudab Bhutanis palju head teha, paha kuningas tohutult paha tekitada. Sellepärast ei tohi riigi tulevik sõltuda ühestainsast mehest,“ oli neljas kuningas talupoegadele seletanud. [---] Ülesanded aga olid tohutud: Jigme Singye pidi moodsasse aega juhtima riigi, kus ei olnud veel 1950. aastate keskpaigas ei tänavaid ega haiglaid, selle eest aga valitsesid feodaalsed suhted ja teokohustus. Riigi, kus inimeste keskmine eluiga oli kõigest 47 aastat. [---] Kuigi riigi eelarve oli tagasihoidlik, investeeris valgustatud monarh sellest neljandiku haridusse ja tervishoidu. Nüüdseks räägib suurem osa noortest bhutanlastest soravalt inglise keelt, kõikidel elanikel on ligipääs tervisekeskustesse ning, vaatamata Himaalaja karmile kliimale, on keskmine eluiga tõusnud 66 aastani. Samal ajal valvas kuningas rangelt riigi budistliku kultuuri üle. [---] Läänestumise hirmus oli Bhutan kuni 1974. aastani turistidele suletud. [---] Televiisoreid ja internetti lubas kuningas hakata kasutama alles 1999. aastal. [---] 2006. aasta detsembris andis Jigme Singye trooni üle oma 26-aastasele pojale Jigme Khesarile. [---] Uus kuningas rakendas viimast korda oma monarhivõimu selleks, et absoluutset monarhiat kukutada ja kuulutada välja demokraatlikud valimised, mis toimusid 2008. aasta märtsis.
Andreas Hilmer. Rahvas, valimised ja kuningas. – GEO, august 2008.
Arutlemiseks
- Nimeta reforme ja ümberkorraldusi, mis eelnesid Bhutani demokratiseerumisele.
- Miks oli vaja enne demokraatiale üleminekut Bhutan moderniseerida?
Siirdeühiskond
Siirdeühiskonnana määratletakse riike, kus toimub üleminek ühelt poliitiliselt režiimilt teisele, nt diktatuur on muutumas demokraatiaks. Seejuures on siirdeühiskonnale omane sisepoliitiline ja majanduslik ebastabiilsus (nt käsumajandus asendub turumajandusega).
Muutused ühiskonnas võivad toimuda revolutsiooni või reformi teel (vaata tabelit).
REVOLUTSIOON |
REFORM |
Algatajateks on senise võimukorralduse kriitikud, kelle seisukohtadega valitsejad ei taha arvestada. Sotsiaalse ja poliitilise olukorraga rahulolematute ühiskonnagruppide meeleavaldused võivad viia vägivaldsete kokkupõrgeteni senise režiimi toetajatega ning riigipöörde või selle katseni. |
Võimulolijad tajuvad sise- või välisriikliku kriitika tõttu muutuste vajadust ja asuvad neid seadusandlikul teel ellu viima. Reforme tehakse enamasti rahumeelselt ja kavakindlalt ning selle üheks tulemuseks võib olla seniste valitsejate võimult taandumine |
Ühiskonna muutumine on keeruline protsess, mille käigus kombineeruvad enamasti revolutsiooniline rahulolematus ja reformimeelsus. Näiteks eesti iseseisvuse taastamise perioodil oli nii meeleavaldusi ja teravat vastasseisu okupatsioonivõimu toetajatega kui ka toonaste poliitikute algatusi ühiskonna demokratiseerumiseks. Vägivald suudeti siiski vältida ja seetõttu on Eesti iseseisvuse taastamist nimetatud ka rahumeelseks, ka nn laulvaks revolutsiooniks. |
|
Reform | |
SIIRDEÜHISKOND | |
Revolutsioon | |
Siirdeühiskonna probleemid
Siirdeühiskonna periood võib olla problemaatiline ja tekitada vastuseisu, sest muutused ei pruugi toimuda loodetud kiirusel ja ulatuses. Elanikkonnale on demokraatlik otsustamisprotsess harjumatu ja see näib aeglane. Samuti võtab aega vanade väärtushinnangute ja asjaajamistavade ümberhindamine. Uued võimule saanud inimesed teevad kogenematusest vigu. Majandusreformide tagajärjel võib rahva elujärg lühema või pikema aja jooksul hoopis halveneda. Segastes oludes suureneb kuritegevus (eriti korruptsioon), ühtlasi võtab aega seadusandluse ja korrakaitsejõudude tegevuse vastavusse viimine ühiskonnas toimunud muutustega. Kuid kokkuvõttes peaksid siirdeühiskonna n-ö kasvuraskused parandama elanikkonna elujärge ja kinnistama demokraatiat kõigis eluvaldkondades.
1990ndad kui üleminekuaeg Balti riikides
Siirderiikide elanike rahuloluhinnangute muutumist käsitlenud uurimustes on leitud, et üleminek tõi kaasa subjektiivse heaolu V-kujulise arengu: esialgne langus asendus teatud aja pärast tõusuga. Üleminekuperioodi algus tõi kõigis Balti riikides kaasa eluga rahulolu languse. 1996. aastaks oli eluga rahulolu langenud kõigis Balti riikides ning oma eluga oli pigem rahul vaid kolmandik elanikkonnast. Jõukuse kasvades hakkas eluga rahulolu taas suurenema ning suurenesid ka erinevused Balti riikide vahel. 1990. aasta eluga rahulolu tase saavutati uuesti umbes 2002.–2003. aastaks.
Mare Ainsaar. Subjektiivse heaolu muutus Balti riikides 1990–2009. Eesti inimarengu aruanne, 2010/2011.Millised on siirdeühiskonna probleemid?
Millal lõppes siirdeühiskonna periood Eestis? Põhjenda oma arvamust.
Mittedemokraatlikult demokraatlikule
Samuel Huntingtoni arvates on maailmas tegemist üldise üleminekuga mittedemokraatlikult valitsusviisilt demokraatlikule, aga see avaldub omapäraste lainetena. 19.–20. sajandil oli võimalik eristada kolme suuremat demokratiseerumise lainet. Neist esimene oli seotud Suurbritannia, USA ja Prantsusmaa demokratiseerumisega ning algas 19. sajandi keskel, ulatudes 1920. aastate teise pooleni. Teine laine kestis II maailmasõja lõpust 1960. aastateni ning kolmas algas 1970. aastate keskel, ulatudes 1990. aastateni ning Nõukogude Liidu lagunemiseni.
Arutlemiseks
- Millised sündmused põhjustasid demokratiseerumise nimetatud perioodidel?
Küsimused
- Milline on hariduse ja massimeedia roll ühiskonna demokraatlikuks muutumisel?
- Kas demokraatia sobib igale poole ja igasse kultuuri? Põhjenda.
- Too näiteid siirdeühiskondade kohta tänapäeva maailmas. Kas üleminek toimub reformide või revolutsiooni toel?
- Millest sõltub demokraatia edukus?
