12. Liidetega sõnade kokku- ja lahkukirjutamine
Jälgige liitega sõnade kokku- ja lahkukirjutamist ja sõnastage reegel. Kasutage antud liidetega käändsõnu lausetes.
1. liidetega -mine, -ja, -lt
ette valmistama | telesaate ette valmistamine või ettevalmistamine |
edasi arendama | idee edasi arendamine või edasiarendamine |
2. muud liited: -lik, -us, -v, -tav, -nud, -tud jt
ette vaatama – ettevaatlik
kaasa tundma – kaastundlik
ette nägema – ettenägelik
kokku hoidma – kokkuhoidlik
põhja vajuma – põhjavajuv
üles keerama – üleskeeratav
läbi vaatama – läbivaatus
kätte saama – kättesaadavus
läbi paistma − läbipaistvus
vastu hakkama – vastuhakanud
välja arvama – väljaarvatud
ise tegema − isetegevus
13. Sõnade moodustamine (us-liide ja tav-kesksõna)
A. Näidis:
veetlev neiu – neiu veetlevus
- haarav etendus –
- iseseisev noormees –
- kerge ülesanne –
- väärtuslik mõte –
- veider käitumine –
- tõeline katsumus –
- puudulik hingamine –
- harukordne sündmus –
- südamlik laps –
- piiratud mõtlemine –
- lihtsustatud käsitlemine –
- asustatud piirkond –
B. Näidis:
viga, mida saab kõrvaldada – kõrvaldatav viga
- esemed, mida saab kokku lugeda –
- asjad, mida haaratakse kaasa –
- laul, mida saab ette kanda –
- summa, mis makstakse sisse –
- küttesüsteem, mida saab kinni keerata –
- projekt, mis mõeldakse välja –
- inimene, keda otsitakse taga –
- üritus, mis leiab aset –
- kolleeg, keda peetakse meeles –
- õhupall, mis lendab õhku –
- valitsus, mis saadetakse laiali –
- ettepanek, mida saab arvesse võtta –
14. Sise- ja väliskohakäänete kasutamine
LOOMULIK LOODUS
Eestimaa loodus on nii imeline, et patt oleks seda nautimata jätta. Ikka leidub siin mõni maanurk, mida pole senini avastada suutnud. Ainult tihtipeale ei oska me ise hinnatagi, kui kauni looduse keskel me elame. Vahel hakkad enesestmõistetavaid asju märkama alles siis, kui mujalt tulnu nendele osutab.
Kuna meie pere lapsed on mõnda aega elanud-õppinud võõrsil, satub (suvi) meie (maakodu) sõpru ja tuttavaid õige mitmest (paik) . Nende reageeringud siinse elu ja looduse peale on armsalt siirad. Taanlane oli näiteks suures vaimustuses Eesti lindudest, ööbikulaulust, (põllud) jalutavatest kurgedest ja (öö) vilksatavatest kullidest. Kurgi näeb ta oma (kodumaa) heal juhul (parv) üle lendamas, kui sedagi. (Marjapõõsad) või otse (peenar) marju (suu) panna – no kuidas te küll julgete, marju tuleb ikka enne pesta! Seenel käite otse (mets) , mitte (kaubanduskeskus) ? Sööte omapüütud ja suitsutatud kala?
Prantslane maitses ettevaatlikult kodus valmistatud kirsiveini – no kuidas te seda küll teete, teil pole ju oma tootmist!? Ja imestas, kuivõrd hea ja joodav see ometigi on. Ja pimedaks ei lähe teil ka (öö) üldse!
Belglane ei jõudnud ära imestada, kuidas me küll tohime oma (õu) grillida ja lõket teha, ilma et me oleks selleks teatud maalapi asfalteerinud. Ujute (mitteametlik rand) , ilus ja liivane küll, aga ikkagi – rannavalvet ju pole? (Mets) minekuks ei peagi piletiraha maksma? Aga kui metsarajad ei ole märgistatud, võib ju ära eksida? Ja mis loom see mutt on, kelle mullahunnikutega me võitlust peame, ei suutnudki me oma (külalised) selgeks teha.
Venelane aga ei saanud aru, miks Eesti talud üksteisest nii kaugel on ja miks ei kogune eided-taadid, pink kaasas, külatänava äärde juttu vestma – kas te ei saa omavahel läbi?
(Kuum saun) vihtlemisest ega (külm tiik) ujumisest ei suutnud ei taanlane, belglane ega prantslane muidugi lugu pidada, kuigi püüdsid. Hullud eestlased – ronivad (sajakraadine kuumus) , peksavad end lehtedest vitsaga, siis kargavad (külm vesi) ja karjuvad „Oi, kui hea!”. Aga hommikueine (õu) − maapiimaga keedetud kaerahelbepuder värskete maasikatega – see maitses ülihästi nii ida kui lääne poolt (tulnud) . Prantslane lausa heldis, et ta pole elu sees midagi nii head saanud, ja küsis vist oma viis korda putru juurde.
Lihtsad asjad meie jaoks. Kui palju me sellele aga (igapäevaelu) mõtleme? Kas me ikka mõistame, et tegelikult on see (Euroopa) enneolematu luksus, et meil on nii palju ehedat ja head? Inimtühje väikesaari, soid ja rabasid, imelisi aasasid, luiteid ja metsajärvi. Oleme rikkad, sest saame kõndida (rand) või (mets) ühtki hingelist nägemata. Meil on sõna otseses mõttes ruumi olla ja hingata. Ja kui (augustiöö) langevat tähte näen, soovin, et see jääks veel kauaks nii.
15. Lemmikaastaaja kirjeldamine
Kirjeldage oma lemmikaastaaega. Kirjutage emotsionaalselt ja värvikalt.
Jälgige, et
- tekstil oleks sobilik pealkiri,
- lugeja saaks elamuse,
- lugejal tekiks sõnalisest tekstist visuaalne pilt.
