Kirja­tekstiga luge­jani 4

16. Tegusõna oleviku­vormide kasuta­mine

  • milliste tunnuste järgi klassifitseerib artikli autor teoseid,
  • milles püüab autor lugejat veenda,
  • missuguseid argumente kasutab autor oma seisukohtade kaitsmisel,
  • missugused on autori järeldused püstitatud küsimuses,
  • kas autoril õnnestus või ei õnnestunud teid veenda oma seisukoha õigsuses. Põhjendage oma seisukohta.

PABER­RAAMATUD JA E-RAAMATUD

Mis (hoidma) rahvust koos? Kas ajalugu, keel, loodus, kodukoht, suguvõsa, haridus?

Sellest ebatäiuslikust loendist (puuduma) veel kirjutatud tekstid. Eestikeelne, Eestis kirjutatud, Eesti kohta käiv kirjalik tekst. Olgu tegu vanade maarahva kalendrite, ilukirjanduse, teadustekstide, ajalehtede või millega tahes, need Eesti vaimuelu puudutavad tekstid (olema) praegu enamasti paberil. Raamatu, ajalehe, ajakirjana.

Koolivihikusuurune, kladest mitte palju raskem arvuti koos internetiga (looma) võimaluse minna kuhu tahes, terve raamatukogu kaasas.

Areng (toimuma) selles suunas, et kui sind pole inter­netis, siis sind polegi olemas. Nii on asjad ühest küljest vaadatuna. Kui aga raamat poebki lugerisse, võime ette kujutada, et tulevikus (muutuma) paberile trükitud raamat eksklusiivseks nähtuseks. (Kaduma) arusaam, et teksti sügavam mõistmine ja asjade parem läbimõtlemine on võimalikud ainult paberraamatut lugedes.

Sügavuti mõtlejad, asjade olemuseni tungijad, need, kes päris uusi asju (välja mõtlema) ja (avastama) , need, kes sildu ja kosmoselaevu (projekteerima) , kes on ajukirurgid või teaduse eesliinil tegutsejad – nemad ei saa piirduda rohke, kiirelt vahelduva ja ekraanil vilkuva infovooga. Tuleviku ühiskonna kõrgkiht, vaimne aadelkond, ei saa veel niipea kujuneda ilma paberile trükitud raamatute lugemiseta. Vähemalt ilma selleta, et paljud leheküljed tuleb visalt läbi närida ja mitu korda üle lugeda. Selline tulevikunägemus vaimse eliidi lugemisharjumustest ja asjade sügavuti mõistmisest (meenutama) vastuvoolu ujumist. Elektroonilise kirjavara domineerimine on paratamatu. See on areng, millega kaasaminemine on oluline ja vältimatu tulevikutrend.

Katkend TLÜ akadeemilise raamatukogu direktori Andres Kollisti artiklist, Postimees

17. Arvamus­artikli kirjuta­mine

Kirjutage ühel antud teemadest arvamusartikkel (250−300 sõna).

  1. E-raamatute võidukäik saab lähiajal sisse veel suurema hoo.
  2. Paberraamatud surevad aja jooksul välja.
  3. Lugeda tahvelarvutist või lugerist pole sama, mis hoida käes trükitud raamatut.
  4. Paberraamatud ja e-raamatud ei tohiks üksteist välistada.
  5. E-raamatutega tuleb edasi minna pikkamööda, nii et lugejate lugemisharju­mused, huvi ja võimalused järele jõuaksid

18. Käänete kasuta­mine

Ketlin Priilinn

INTERVJUU KIRJA­NIKUGA

Mitte kõigile ei ole antud oskust ennast haaravalt ja pelgalt tähtede abil mõistetavaks teha. Miks te kirjutate? Mis annab sisemise tõuke, impulsi?

Kirjutan, kuna raske on seda mitte teha. Peas on alati tohutult (ideed) , mis kohati justkui vägisi paberile kipuvad, ja seepärast on mul pidevalt mõni käsikiri pooleli.

Muidugi on ka puhkehetked vajalikud ja pärast ühe (käsikiri) lõpetamist püüan mõnda aega uut loomingulist energiat koguda ja muude asjadega tegeleda. Ma ei planeeri kirjutades (tegevus) kuigi palju ette, vaid lasen lool pigem kulgeda oma (loomulik) rada pidi. Minu jaoks on tohutult põnev luua uusi inimesi ja (uued maailmad) ning kirjutades tasa­pisi avastada, mis sellest kõigest saama hakkab, kuhu see lugu välja jõuab.

Olete ühtlasi tegev mitmete majandusväljaannete juures. Loete ennast rohkem ajakirjanikuks või kirjanikuks?

Igapäevaselt töötan tõesti vabakutselise (ajakirjanik) . Mulle meeldib ajakirjanikutöö – see on huvitav ja arendav, võimaldab õppida nii mõndagi uut ning kohtuda huvitavate inimestega. (Raamatud) kirjutamine on tegelikult siiski südamelähedasem, aga kuna üksnes sellest nagunii elatuda poleks võimalik, siis olen seda üldiselt rohkem (hobi) võtnud.

Rääkides ilukirjandusest, kuidas raamat end loob? Kust ammutate ainest?

Ma ütleksin, et lausa 90% mu raamatutest on puhas fantaasia. Ideed tulevad mulle täiesti iseenesest ja ükskõik kus või kuidas – jalutades, kodus, rongis, kohvikus, huvitavate inimestega vesteldes … Kui tegemist on väga tundmatu (teema) , siis alustan kindlasti eeltööst. Ideid on mul palju rohkem kui oma (elukogemus) , ent minu jaoks on väga oluline teha kõik selleks, et lugu saaks usutav. Püüan kirjutades alati nii-öelda pugeda tegelase (nahk) ja kujutleda, kuidas ta ühes või teises olukorras võiks käituda, mida mõelda ja tunda. Kirjutan enamasti päris tavalistest inimestest; sellistest, kellega igaüks (meie) suudaks ennast samastada. Mulle meeldib kirjutada lastele ja noortele – vahest sellepärast, et mäletan ise veel väga hästi, mis tunne oli olla laps või teismeline, ja meeles on ka see, milliseid raamatuid mulle toona meeldis lugeda.

Kirjutamine on aja- ja energiamahukam tegevus kui kõrvaltvaataja arvata oskaks. Täiesti isiklik küsimus – kuidas puhkate?

Vabal ajal armastan eelkõige lugeda, olen tõeline raamatukoi! Loen nii klassikalist kui tänapäevast kirjandust ja aeg-ajalt ka (luuletused) . Väga-väga olulisel kohal mu elus on muusika, olen rootsi bändi Roxette’i andunud fänn juba viimased neliteist (aasta) . Nende pärast õppi­sin hiljuti (iseseisev) ära ka rootsi keele, ka on sealt saanud alguse üldisem huvi rootsi muusika, ajaloo ja kultuuri vastu. Samuti meeldib mulle väga reisida, ehkki esialgu pole veel (Euroopa) kaugemale jõudnud. Kindlasti kuulub (puhkamine) juurde aeg perele ja sõpradele. Olen ka suur loomasõber ja mul on kodus kaks šoti (terjer) . Nemad on mind päris palju ka kirjutamisel inspireerinud.

Mida sooviksite lugejatele?

Lugejatele sooviksin eelkõige julgust ja oskust elada kooskõlas iseendaga ning kui vähegi võimalik, püüda realiseerida oma (unistused) . Et aastakümnete pärast kõigele tagasi vaadates ei peaks midagi kahetsema, vaid võiks tõdeda: mul oli õnnelik elu.

Intervjuu kirjaniku ja ajakirjaniku Ketlin Priilinnaga, www.veebikiri.ee