Võõrsõnad
Mida robot ütles? Miks on teda raske mõista?
Eesti keeles nagu kõigis maailma keeltes on teistest keeltest laenatud sõnu. Suur hulk võõrkeeltest pärit sõnu on täielikult kohanenud eesti keele õigekirjutusega, osa laensõnu – võõrsõnad – on aga säilitanud mõne võõrapärase joone.
Vaata videot!
1. Sõna kohv tuli eesti keelde
- otse ühest keelest.
- mitme keele vahendusel.
2. Kultuurilaen on
- laenatud kultuurne komme.
- sõna, mis tähistab uut asja või nähtust, mille kohta oma keeles sõna pole.
3. Sõna kohv on eesti keelde jõudnud
- araabia ja saksa keele kaudu.
- türgi ja inglise keele kaudu.
4. Sõna kohv on
- võõrsõna tunnustega ja eesti keeles võõras.
- eesti keeles nii omaks saanud, et ei mäletatagi, et tegu on võõrlaenuga.
Võõrsõna tunnused
Korda võõrsõna tunnuseid.
1. Võõrsõnatähed f, š, z, ž. | režissöör, šeff, tiraaž, šokeerima, zooloogia |
2. g, b, d sõna alguses. | ball, doos, büroo, gallup |
3. Pearõhk esimesest silbist tagapool. | real'ist, kontr'ast, arbor'ist |
4. Pikk täishäälik esimesest silbist tagapool. | idee, paralleelne, rivaalitsema |
5. o järgsilbis. | logo, kino, ikoon, sudoku |
- Märgi võõrsõna tunnused.
Kuidas võõrsõnu kirjutada?
Võõrsõnu kirjutatakse üldiselt häälduspäraselt, ent alati ei saa häälduse järgi õigekirja üle otsustada. Näiteks võib võõrsõna alguses olla g, b või d, ehkki hääldame k, p, t (batuut, dilemma, galopp); järgsilbi täishääliku võib mõnel juhul kirjutada kahe tähega, kuigi hääldame lühidalt (limonaad, magistraal, margariin); ka võõrsõnale omaste f, š, z ja ž kirjutamine ei vasta täpselt hääldusele.
Võõrsõnu kirjutades saab lähtuda reeglitest, aga paljudel juhtudel kindlat reeglit siiski pole ja sõna kirjapilt tuleb lihtsalt meelde jätta.
Võõrsõnade õigekirja kontrolli sõnastikust!
h õigekiri võõrsõnades
h kirjutatakse ühe tähega pika täishääliku järel. | stiihia, psüühiline |
Lühike h kirjutatakse täishäälikute vahel ühe tähega. | boheemlane, mehaanika |
Pikk h kirjutatakse täishäälikute vahel kahe tähega. | baldahhiin, mehhanism |
h kirjutatakse kahe tähega sõna lõpus lühikese täishääliku järel. | epohh, šahh, krahh |
Juhised h õigekirja kohta võõrsõnades töötati välja juba 1920. aastatel ning need kehtivad senini.
lõppes kraiga,
psüiaater ravib psüüikahäireid,
töötab psüoterapeudina,
lõppenud epoid,
baldaiiniga voodi,
vaimustus looduse stiiiast,
alatud mainatsioonid,
huvitub meatroonikast,
šai käsul,
raiidiravim,
abstraeeriv mõtlemine,
boeemlik elustiil
f-i ja š õigekiri
f-i ja š õigekirjutus käib k, p, t reeglite järgi, ent lühikest f-i ega š-d ei ole.
Pikk f ja š kirjutatakse II välte silbis ühe tähega, III välte silbis kahe tähega. | profid – proffe, |
Pika täishääliku või täishäälikuühendi järel kirjutatakse f ja š ühe tähega. | (pandi) seifi, |
Kaashäälikuühendis kirjutatakse f ja š ühe tähega. | (mängib) golfi, |
A
dui all – võtab dui ,
mängiti tui – piduliku tui saatel,
sööb guljai – suur guljaiports,
joonistab guaidega – uued guaid,
uuele šeile – uutele šeidele,
bluib – bluima,
maiooso – maia,
maitsva pilai – maitsvat pilai,
ahjusoe lava– sõime ära terve lavai
B
mängib hari, sööme bori, pani kalliskivid seii, surama, joob puni, nõuab revani
Täishäälikud järgsilbis
Kolmesilbilistes võõrsõnades võib viimase silbi täishäälik olla kirjutatud kas ühe või kahe tähega.
Kui sõna lõpeb helitu häälikuga, kirjutatakse täishäälik kahe tähega. | garderoob, antiloop, fotograaf, paradiis, ekipaaž, atentaat, promenaad |
Kui sõna lõpeb helilise kaashäälikuga, siis kindlat seaduspära pole. | apelsin, eksemplar, seminar, sekretär, veteran, miljonär, šarlatan; mandariin, režissöör, plastiliin, mannekeen, suveniir, inventuur |
Kui kahtled võõrsõna kirjapildis või tähenduses, kontrolli sõnastikust!
agentr
atmosfr
musketr
tärpentn
filolg
episd
allergn
Võõrsõnarühmad. Paaristöö
Võõrsõnade õigekirja on hõlpsam õppida analoogiarühmade abil, nt jätta meelde, et analoogilise ehitusega sõnad akvaarium, herbaarium, auditoorium, ministeerium kirjutatakse ühtemoodi.
Veebisõnastikust (nt õigekeelsussõnastikust või Sõnaveebist) on lihtne leida näiteid, kui trükkida otsinguaknasse * ja sõna viimased tähed, nt *ium. Et leida eri algustähtedega sõnu, võib otsingut täpsustada, nt a-ga algavad ium-lõpulised sõnad leiab otsinguga a*ium, m-iga algavad otsinguga m*ium jne.
garaaž, massaaž,
massöör, režissöör,
medaljon, komisjon,
versioon, visioon,
preemia, seeria,
gravüür, maniküür,
Küsimused ja ülesanded
1. Märgi õiged väited.
- Kõigil eesti keelde laenatud sõnadel on võõrsõnatunnused.
- Kui sõna järgsilbis on pikk vokaal või o, on tegu võõrsõnaga.
- Kõigil võõrsõnadel on rõhk esimesest silbist tagapool.
- Kõik võõrsõnad saab kirjutada kindlate reeglite järgi.
- f-ja š õigekirjutus käib k, p, t reeglite järgi, ainult et pole lühikest f-i ega š-d.
2. Arutle!
- Kas rohke sõnade laenamine on keelele kasulik või ohtlik? Põhjenda.
- Kuidas mõjutab võõrsõnade rohkus teksti mõistmist?
3. Täida ülesanded.
a. Reasta võõrsõnad, alustades sellest, mille õigekiri on sinu arvates kõige lihtsam, ja lõpetades kõige veaohtlikuma sõnaga. Võrrelge pingeridu klassis.
koreograaf, potentsiaal, fosfor, paviljon, glamuurne, efekt, dieet, gigantne
b. Vii kokku sõna ja tähendus.
Kui tarvis, kasuta sõnastikku.
c. Märgi, millised võõrsõna tunnused sõnal on.
4. Loe tekst läbi.
Muutumine hoiab keelt värskena
Eesti keel ei saa loodetavasti kunagi valmis. Kui keel enam ei arene, ei muutu ega kaasajastu, siis me võime ta muuseumi panna. Sest maailm areneb eest ära, keel ei tohi maha jääda. Me ju näeme, kuidas uusi sõnu tuleb keelde kogu aeg juurde. Kuna elame mitmekeelses kultuurikeskkonnas, siis on üsna loomulik, et võtame üle võõrkeelseid sõnu ja kohendame nad eesti sõnade sarnaseks, näiteks allutame nad eesti astmevaheldussüsteemile (laikima, meilima, surfama, klikkama) või lisame eesti tuletusliiteid (guugeldama, skännima, internetistuma, innovaatiline). Et säilitada emakeele kõla ja omapära, pakuvad keelekorraldajad sageli võõrkeelsete laenude asemele sobivaid eestikeelseid vasteid, nt kommunikeerima asemel edastama, teatama või suhtlema; hashtag’i asemel teemaviide; proaktiivne asemel ennetav, ettevaatav; moderaatori asemel (koosoleku või väitluse) juhataja. Uue mõiste jaoks võib teha ka uue sõna, kõige lihtsam on teha liitsõna, mis sageli seletab ennast ise, nt eelpension, näotuvastus, tänavatoit, viipekaart.
Reet Kasik. Kirjakeele väärtus: muutumine ja püsiminea. Leidke klassis üheskoos tekstist kõik võõrsõnad.
b. Moodusta nendest sõnadest vormid, mis vastavad nõutud küsimustele. Tee järeldus, kuidas on need sõnad kohanenud eesti keele astmevaheldussüsteemiga.
mida teha? | mida teeb? | |
laikima | ||
meilima | ||
surfama | ||
klikkima |
Need sõnad eesti keele astmevaheldussüsteemiga kohanenud, sest astmevahelduslikult, täpsemalt .
c. Milliseid sõnu on keelekorraldajad pakkunud sõnade 1) kommunikeerima ja 2) moderaator asemele? Kasuta neid sõnu lauses.
Sõnad | Lause |
1) | |
2) |
d. Arutage klassis, mis on parem, kas võõrkeelse sõna asemel kasutada mugandsõna või mõelda välja päris uus sõna.
5. Koosta klassikaaslas(te)ga dialoog, kus kasutate vähemalt 10 võõrsõna.
- Võõrsõnad võite mõelda ise või valida nende hulgast, millega olete selles tunnis tegelenud.
- Olukorra võite mõelda ise või valida nende seast.
- Spordiajakirjanik intervjueerib kuulsat Eesti sportlast.
- Juutuuber vestleb lavastajaga.
- Ümber Maa tiirlevas kosmoselaevas vestlevad kaks kosmonauti.
- Maalikunstnik räägib oma õpilasega.
- Esitage dialoogid klassikaaslastele ning hinnake sõnakasutust.
- Kas võõrsõnu oli parajalt või liialdati nendega?
- Kas võõrsõnu kasutati õiges tähenduses?
- Kas dialoogi keelekasutus vastas suhtlusolukorrale?
