Miks on vaja õigekirjareegleid? Kas ilma reegliteta oleks lihtsam kirjutada? Kas ilma reegliteta oleks üldse võimalik kirjutada?
Õigekirjareeglid
Mida siin müüakse? Kas või kuidas mõjutavad õigekirjavead teksti mõistmist ja selle usaldusväärsust?
Reegleid, mis määravad kindlaks, kuidas sõnu kirja panna, nimetatakse õigekirja- ehk ortograafiareegliteks.
Eesti keele õigekirja üldine põhimõte on kirjutada nii, nagu hääldatakse: lühikesed häälikud kirjutatakse ühe tähega (vala, kala) ja pikad tavaliselt kahe tähega (vaalad, kallab).
Kirjapilt ja hääldus pole siiski alati vastavuses. Näiteks kirjutatakse mõne ühesilbilise sõna lõpus viimane häälik ühe tähega, ehkki see hääldub pikalt (mul, ma, säh). Sõnaalgulist h-d enamasti ei hääldata, kuid kirjapildis on see tihti vajalik tähenduse eristamiseks (all – hall). Hääldusest ei lähtu sageli ka i ja j-i õigekiri. Hääldades ei ole ju vahet, kas öelda käia või käija, maia (missuguse?) või majja (kuhu?), kuid kirjutatakse erinevalt, et tähendused lahus hoida.
Kirjutades peab seega paljudel juhtudel teadma ja järgima reegleid. Kordame varasematest klassidest tuttavaid õigekirjareegleid.
- Too veel näiteid sõnade kohta, kus kirjapilt ja hääldus ei lange kokku.
- Kuidas kirjutatakse ja hääldatakse lause Elu on ilus mõnes sulle tuttavas võõrkeeles? Kas selle keele õigekiri lähtub hääldusest?
i ja j-i õigekiri
Sõna keskel kirjutatakse silbi alguses j ja silbi lõpus i. | va-ja – vai-a |
jj kirjutatakse ainult mõne sõna sisseütlevas käändes. | majja, ojja |
ü järel ei kirjutata enamasti i-d. | müüakse, püüa, hüüan |
ü ja i järel ei kirjutata tavaliselt j. | süüa, siia, laiad |
Erandina võib ü ja i järel kirjutada j-i kahel juhul.
| bussijaam, trammijuht |
| müüja, ronija, viija, savijas |
Kui kahtled, kas kirjutada müüa või müüja, käija või käia, siis esita sõna kohta küsimus: j on siis, kui küsimus on kes?, kui küsimus on mida teha?, siis j-i pole.
NB! Sõnadest pesema, surema, tulema, panema, tegema moodustatud tegijanimedes on -ja ees i: pesija, tegija.
tuleb veel viis kilomeetrit
Noor liivakivist.
osutus .
Majast astus välja näoga
. palli kinni ühe käega.
tuleb kirjad postkasti.
sõitsid
Sulghäälikute (g, b, d, k, p, t) õigekiri
Lühike sulghäälik kirjutatakse g, b, d; pikk sulghäälik II välte silbis kirjutatakse k, p, t; pikk sulghäälik III välte silbis kirjutatakse kk, pp, tt. | tigu – muda – kabi tikib – mutid – kapis tikkis – mutta – kappab |
Kui pikale sulghäälikule eelneb III välte silbis pikk täishäälik või täishäälikuühend, kirjutatakse k, p, t. | koopas, lootus, auku, paitas |
Helitu hääliku järel kirjutatakse rõhuliide -ki, helilise hääliku järel rõhuliide -gi. | kasski, kastki, kirjutabki, sümpaatnegi, ahvgi |
Sõna sees kirjutatakse helitu hääliku kõrval k, p, t. | kaktus, raske, ähkimine, paistab |
- Kontrolli, kas mäletad, millised on helilised ja helitud häälikud!
Helitu hääliku kõrval võib erandlikult olla g, b, d neljal juhul.
| umbkaudu, raudtee, kingsepp |
| jalgsi, valdkond, mändki, saabubki |
| absoluutne, anekdoot, röntgen |
| kärbes – kärbsed |
NB! Mõne sõna tüvi muutub: ergas – erksa, ärgas – ärksa, tõrges – tõrksa.
- Moodusta näidise eeskujul puuduv vorm. Seejärel märgi, kas kirjutatud sõnas on helitu hääliku kõrval g, b, d.
Kaashäälikuühendi õigekiri
Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega. | kinkis, linlane, metalne, usjas |
Kaashäälikuühendis võib erandlikult mõne hääliku kirjutada kahe tähega.
| allkiri, klapptool, risttolmlema |
| kasski, luttki, vanngi |
| keskkond, õhkkond |
| valss, kurss, seanss, purssima |
NB! Erandlik on kirjutus ka ne-liiteliste sõnade käändevormides ja tuletistes: kompleksne > komplekssena, komplekssus.
Lusepp parandab kakist snerit.
Fajanserviis purunes klidi kildudeks.
Kesonnaprobleemidele peaks mõlema iga inimene.
Kulite retsepti ei teadnud peast peakokk Agi.
Salond sõdureid tuli marisammul üle koli.
Eesti peaminister osales riigijuhtide tinõupidamisel.
Lõsõna kandsin ette värides.
Ehi astusin tõlikult, jõudsin koju alles kopimedas.
Küsimused ja ülesanded
1. Vali lünka õige variant.
Õigekirjareegleid on vaja selleks, et kõik ühtmoodi aru saaksid. Eesti keele õigekirja kõige tähtsam põhimõte on, et kirjutame nii, nagu . Lühikesed häälikud kirjutatakse tähega, pikad häälikud tavaliselt tähega. Siiski pole kirjapilt ja hääldus alati vastavuses, näiteks ei lähtu hääldusest sageli õigekiri. Samuti on erandlik kaashäälikuühend, kus ka pikad häälikud kirjutatakse tähega.
2. Märgi sõnad, mille kirjapilt ei vasta hääldusele. Arutlege klassis, millistest reeglitest tuleb nende kirjapanekul lähtuda.
3. Märgi kaks sõna, mille ette ei saa kirjutada h-d, et saada uus sõna.
Kui tarvis, kasuta sõnastikku.
- Seletage klassis, kuidas muutub h lisamisel teiste sõnade tähendus.
4. Loe tekst läbi ja vali lünka õige variant.
Millised on noored tarbijatena?
Nad on ärsad, neil on näpud põhjas ja neid on keeruline mõista. Ettevõjail tuleb kõige sellega arvestada.
Noored on vanemaid põlvkondi alati kuastanud. Tänapäeva noored niisauti. Nad on lausa paradoksaalsed. Neil on õhuke rahakott, ent kallis maitse. Nad hidavad mugavust, aga ka sotsaalset teadliust. Nad tahavad, et nende ostlemiskogemus oleks sujuv ja personaalne. Nad ihavad ehedust, olles samas kõrvuni tehislius nutimaailmas. Need vastuolulised noorukid on nüüseks jõudnud tarbijaia, mitap soovivad brändid paremini mõista, kuidas see põlvkond otsuseid langetab.
- Leia tekstist kaks tegijanime. Milliseid õigekirjareegleid neid kirjutades silmas tuleb pidada?
- Kas tekstis on sõnu, mille õigekiri on sulle veaohtlik? Millised ja miks?
- Milles seisneb tänapäeva noorte kui tarbijate vastuolulisus? Kas oled selle hinnanguga nõus? Põhjenda.
- Mõtle kaks küsimust, millele leiab vastuse otse tekstist. Lase pinginaabril neile kirjalikult vastata. Kontrollige teineteise küsimuste ja vastuste õigekirja.
5. Kirjuta lünka õige täht.
- Kas t või d?
leima – leike
heima – heisid
hoima – hoisin
püüma – püükem
kanma – kansin
loima – loiku
hüüma – hüüsite
teama – teaku
anma – ansid
karma – karsime
- Kas k või g?
eras – ersad
tõres – tõrsad
äras – ärsad
liine – liised
hoone – hoosad
- Kas p või b?
umne – umsed
urne – ursed
- Koosta pildi põhjal 5 lauset, kus kasutad neid veaohtlikke sõnu.
1. 2. 3. 4. 5.
Kui soovid veel oma õigekirjaoskust lihvida, võid kordamiseks lahendada õigekirjaülesandeid 5. klassi õpikust.
