Ülesanne 1
Leia funktsiooni algfunktsioon F (x), mis läbib punkti P (2; 5).
- C =
Vihje
Vastus
Algfunktsioon on
Lahendus
- Lihtsusta kõigepealt integreeritavat murdavaldist.
- Nüüd integreeri saadud avaldis.
\int \left(x-7\right)\mathrm{d}x= =\int x\ \mathrm{d}x+\int -7\mathrm{d}x= =\frac{x^2}{2}-7x+C - Kuna saadud funktsiooni graafik läbib punkti P(2; 5), leiame konstandi C väärtuse.
5=\frac{2^2}{2}-7\cdot2+C
C = 17 - Algfunktsioon
F\left(x\right)=\frac{x^2}{2}-7x+17
Ülesanne 2
Tasandil on parabool y = x2 + 2x + 5, sellele paraboolile kohal x0 = –2 tõmmatud puutuja ja sirge x = 1. Leia nende joontega piiratud kujundi pindala. Skitseeri joonis.
- Puutuja võrrand
- Integreeritav lõppavaldis määramata integraalina
Vihje
2. Kujundi pindala arvutamiseks tuleb parabooli alusest pindalast lahutada puutuja alune pindala
lõigu [–2; 1] ulatuses.
Joonisel on parabool y = x2 + 2x + 5, selle puutuja ja sirge x = 1.

Vastus
Kujundi pindala on
Lahendus
- Arvutame vajalikud andmed puutuja võrrandi jaoks.
Puutepunkti ordinaat y0 = (–2)2 + 2 ⋅ (–2) + 5 = 5.
Puutuja tõus on k = y′ (x0).
y′ = 2x + 2
k = 2 ⋅ (–2) + 2 = –2 - Koostame puutuja võrrandi punkti ja tõusu järgi.
y – 5 = –2 (x + 2)
y = –2x + 1 - Kujundi pindala arvutamiseks peame parabooli alusest pindalast lahutama puutuja aluse pindala lõigu [–2; 1] ulatuses. Integraali rajad on selle lõigu otspunktid a = –2, b = 1.
- Pindala määratud integraali vahena
S=\int_{-2}^1\left(x^2+2x+5\right)\mathrm{d}x- -\int_{-2}^1\left(-2x+1\right)\mathrm{d}x=
=\int_{-2}^1\left(x^2+4x+4\right)\mathrm{d}x=
- Arvutame määratud integraali
S=\frac{1^3}{3}+2\cdot1^2+4- -\left[\frac{\left(-2\right)^3}{3}+2\left(-2\right)^2+4\cdot\left(-2\right)\right]=9 (ruutühikut)
Ülesanne 3
Leia kujundi pindala, kui seda piiravad järgmised jooned:
- hüperbool
y=\frac{4}{x}; - sirge, mille sihivektor on
\vec{s}=\left(1;\ 3\right) ning läbib punkti (–3; –8);- sirge võrrand
- sirge ja hüperbooli lõikepunkt
- sirge võrrand
- jooned x = 0, y = 0 ja x = e.
Pindalad
- trapetsi lühem alus ja pikem alus ning kõrgus ühikut
- trapetsi pindala
ruutühikut - kõvertrapetsi määramata integraal
- alumine raja
- ülemine raja
Vihje
2. Selle kujundi pindala koosneb kahes osast: täisnurkse trapetsi pindalast S1 ja kõvertrapetsi pindalast S2. Täisnurkse trapetsi pikem haar läbib sirge ja hüperbooli lõikepunkti, mille koordinaatide leidmiseks tuleb lahendada võrrandisüsteem.
3. Trapetsi pindala võib integreerimise asemel leida trapetsi pindala valemit kasutades.
Vastus
Kujundi pindala on ruutühikut.
Joonis

Lahendus
- Alusta joonisest, siis on näha, kuhu kujund tekib. Sirge saad joonestada punkti ja sihivektori abil.
\frac{x-x_1}{s_1}=\frac{y-y_1}{s_2} \frac{x-\left(-3\right)}{1}=\frac{y-\left(-8\right)}{3}
y = 3x + 1 - Selle kujundi pindala koosneb kahest osast: täisnurkse trapetsi pindalast S1 ja kõvertrapetsi pindalast S2. Täisnurkse trapetsi pikem haar läbib sirge ja hüperbooli lõikepunkti, mille koordinaatide leidmiseks tuleb lahendada võrrandisüsteem.
Lahenda võrrandisüsteem - Asendusvõttega lahendades saame ruutvõrrandi, mille lahendid on
x_1=-\frac{4}{3}, x2 = 1. Nendele vastavad y-koordinaadid on y1 = –3, y2 = 4. Graafikute lõikepunktidest\left(-\frac{4}{3};\ -3\right), (1; 4) sobib viimane. - Täisnurkse trapetsi pindala võime arvutada integreerides, aga lihtsam on siin kasutada trapetsi pindala valemit
S=\frac{a+b}{2}\cdot h (trapetsi aluste poolsumma ja kõrguse korrutis).S_1=\frac{4+1}{2}\cdot1=2,5 (ruutühikut) - S2 saame integreerides funktsiooni
y=\frac{4}{x} rajast 1 rajani e.
= 4ln (e) – 4ln (1) = 4 (ruutühikut) - Kõvertrapetsi pindala S = 2,5 + 4 = 6,5 (ruutühikut)
Riigieksami ülesandeid
Joonisel on funktsioonide f (x) = –x2 + 6x – 5 ja g(x) = 5 – x graafikud.

- Viirutage antud joontega piiratud kujund.
- Arvutage selle viirutatud kujundi pindala.
Vastus
Selle kujundi pindala on ruutühikut.
Joonis
