Kahepaiksed, linnud ja imetajad järves ja jões

  • Milleks kasutavad veekogusid kahepaiksed?
  • Miks ehitab kobras tamme?

Kahepaiksed ja roomajad

Järves ja vaiksemas jõekäärus võib ujumas näha mitut liiki konni. Aprillikuus kogunevad konnad ja kärnkonnad kudema jõe luhta või järve madalasse kaldavette, kus vesi kiiresti soojeneb. Kui kullestel on arenenud kopsud ja neli jalga ning saba on kadunud, asuvad nad elama kuivale maale. Mõnes väiksemas järves võib kohata rohelist värvi konni, kelle elu möödub peamiselt vees. Selline on näiteks veekonn. Talveks poeb suurem osa konni veekogude põhjamudasse, sest seal ei lange temperatuur tavaliselt alla +4 kraadi.

Veekonn elab peamiselt vees, maismaale tuleb ta harva
Rohukonn koos kuduga
Kuula, millist häält teeb rohukonn
Paaritumise ajaks värvuvad isased rabakonnad hõbejassiniseks, ülejäänud osa aastast on nad pruuni või halli värvi
Hariliku kärnkonna tunneb ära tema muhkudega kaetud (justkui kärnalise) naha järgi
Kuula, millist häält teeb harilik kärnkonn
Vesilik on sisaliku välimusega sabaga kahepaikne. Tähnikvesilik elab suvel tiikides ja väiksemates järvedes, kus pole röövkalu. Talve veedavad vesilikud maismaal
Järves või vaikse vooluga jões püüab sageli konni ja väiksemaid kalu ka nastik – roomaja, kes on väga osav ujuja
  • Konnad koevad madalas kaldavees.
  • Konnakullesed elavad vees.
  • Konnad toituvad kaladest.
  • Suurem osa konni talvitub põhjamudas.

Linnud

Veekogude ääres elab rohkesti eri liiki linde. Kaldaveetaimestikus püüavad putukaid mitut liiki roolinnud. Hallhaigur varitseb kalu kaldavees seistes, kajakad sukelduvad kalade järele õhust. Kalda lähedal tegutsevad sinikael-pardid toituvad peamiselt põhjataimestikust, kuid söövad ka selgrootuid. Kuna sinikaelad pole head sukeldujad, peavad nad toitu veekogu põhjast küünitama.

Kaugemal vees tegutseb tuttpütt, kes erinevalt sinikael-pardist sukeldub toidu järele ning võib pikka aega vee all olla. Ta sööb peamiselt veekogu põhjas elavaid selgrootuid.

Järve ääres, jõe suuremates aeglase vooluga osades ja vooluta jõesoppides elavad enam-vähem samad linnud. Vaid kaks meie linnuliiki on kohastunud elama kiirema vooluga jõelõikudel: jäälind ja vesipapp. Jäälind, kes on varblasest veidi suurem, on Eesti värvikirevamaid linde. Vesipapp pesitseb Eestis haruharva, kuid talvel võib teda kohata sageli veskipaisude all ja kärestikel.

Kõrkja-roolind on pisike pruunikirju lind, keda on roostikus üsna raske märgata. Tema toiduks on igasugused putukad
Kuula, millist häält teeb kõrkja-roolind
Hallhaigur on peaaegu meetrikõrgune
Kuula, millist häält teeb hallhaigur
Sinikael-pardi isaslind on rohelise peaga, emaslind pruunikirju
Kuula, millist häält teeb sinikael-part
Tuttpüti väikesed pojad sõidavad sageli ema seljas, sest seal on turvalisem. Leia nad pildilt
Kuula, millist häält teeb tuttpütt
Kajakad on kalatoidulised. Naerukajakas haarab väiksemaid kalu veest otse lennult
Kuula, millist häält teeb naerukajakas
Jäälind toitub väiksematest kaladest ja vee selgrootutest. Pesa uuristab ta kõrge kalda sisse
Kuula, millist häält teeb jäälind
Eestis eelistab jäälind elada kõrgete kallaste, kiire voolu ja selge veega jõgede ääres​
Vesipapid sukelduvad jääservalt ja otsivad otse mööda jõepõhja joostes toitu: selgrootuid ja kalakesi
Kuula, millist häält teeb vesipapp
Vesipapil on paks sulestik, mis võimaldab tal väga külmas kliimas jäise veega mäestikujõgedes tegutseda
  • Hallhuigel
  • Roolind
  • Naerukajakas
  • Hallhaigur
  • Vesikatk
  • Lumevarblane
  • Jäälind
  • Sinikael-part
  • Tuttpütt
  • Tuttvutt
  • Tuttvart
  • Supelpart
  • Salakael-part
  • Vesipapp

Imetajad

Järvede ja ka jõgede ääres võib elada nii taimedest toituvaid kopraid ja mügrisid kui ka loomtoidulisi saarmaid ja minke.

Saarmas ja mink käivad vees toitumas. Saarmas on kiskja. Ta sööb kalu ja teisi veeloomi, näiteks konni, vähke ning veelindude poegi. Saarmas on mänguhimuline ja lõbus loom. Talvel armastab ta näiteks jõepervedel vastlasõitu teha: kui teekond läheb vähegi allamäge, heidab saarmas kõhuli ja tõukab end tagajalgadega kallakust alla. Saarmast tunduvalt väiksem mink ehk Ameerika naarits on Eestis uustulnuk, kes tõrjus meie loodusest välja Euroopa naaritsa.

Saarmas on saagiks saanud talvituva rohukonna
Mink ehk Ameerika naarits on ühtlaselt tumepruuni värvi, ainult ta alalõug on valge
Euroopa naarits elab veel looduslikult Hiiumaal, kuhu asustati Tallinna loomaaias üles kasvatatud loomad. Euroopa naaritsat saab mingist eristada selle järgi, et tal on valget värvi nii alalõug kui ka mokad
Mügri on välimuselt hamstrit meenutav loom, kes sööb enamasti veetaimi

Koprale on veekogu ja selle kaldad peamiseks liikumisteeks ning varjekohaks, toiduks on talle peamiselt kaldataimestik. Kaldalt võib leida kopra langetatud puid ning jõel näha koprapaise. Puukoort ja oksi sööb kobras siiski peamiselt talvel. Suvel ja varakevadel toitub ta rohttaimedest.

Eluasemeks kaevavad koprad kaldasse urge. Sissepääs sinna on alati vee all, et urgu vaenlaste eest kaitsta. Seal, kus kaldad on madalamad ja urge teha ei saa, ehitavad koprad okstest kõrgeid pesakuhilaid. Ka pesakuhilate sissepääs peab olema vee all. Paise ehk tamme ehitavadki koprad selleks, et vesi kataks uru sissepääsu ja hoiaks pesas ja elupaigas vajalikku veetaset.

Kobraste kaevatud urud pakuvad varju ka teistele veeimetajatele. Talvel kasutab neid näiteks saarmas jää alla pääsemiseks.

Sügisel kinnitab kobras pesa lähedale veekogu põhja puude oksi talvevarudeks
Koprad rajavad oma kodu jõe või järve kaldale. Oluline on, et veekogu ääres kasvaks pehme puiduga lehtpuid ja põõsaid
Koprapais jõel. Pane tähele veetaseme erinevust kahel pool paisu
Kopra pesa sissepääs on vee all, et kiskjad sinna sisse ei saaks
  • Otsib veest toitu.
  • Tõrjus meie loodusest välja Euroopa naaritsa.
  • Sööb puukoort ja oksi.
  • Sööb loomi (nt kalu ja konni).
  • Rajab tamme jõe paisutamiseks.
  • Rajab tamme jõe paisutamiseks.
  • Sööb loomi (nt kalu ja konni).
  • Sööb rohttaimi, puukoort ja oksi.
  • Elupaik on kaldasse kaevatud urg või okstest pesakuhil.
  • Tõrjus meie loodusest välja Euroopa naaritsa.

Ma tean, et …

Kõik kahepaiksed on vähemalt sigimise ajal seotud veekogudega. Järvede ja jõgede kallastel elab rohkesti eri liiki linde. Kiirema vooluga jõelõikudel on lindudest kohastunud elama vesipapp ja jäälind. Jõest käivad toitu otsimas saarmas ja naaritsad. Koprad ehitavad jõele tamme, et hoida pesas ja elupaigas vajalikku veetaset.