Uudis

Kas uudis avastatakse või leiutatakse? Kes teeb uudiseid?

Uudise mõte

Uudis(lugu) on ajakirjanduslik tekst, milles – nagu nimetuski ütleb – on juttu sündmustest, mis on äsja, vahetult toimunud. Ajakirjanduses vahendatavate sündmuste toimumisaeg on väga lähedane kirjutamise ajale. Kui näiteks mõni spordivõistlus lõpeb hilja õhtul, siis ei saa spordiajakirjanik veel magama minna, vaid peab võistluse tulemuste kohta uudise kirjutama.

Uudiste peamised vahendajad on reporterid. Reporter Imre Kaas koos operaatoriga tegemas Kanal 2 saadet „Reporter“ 

Uudise eesmärk on anda faktidele vastav täpne ja erapooletu ülevaade toimunud sündmus(t)est. Uudis ei tohi sisaldada kirjutaja arvamust ega hinnangut.

Maailmas juhtub palju rohkem, kui me uudistest lugeda saame: tavalistest ja igapäevastest sündmustest, mis puudutavad esmajoones selles osalejaid, ei ole mõtet uudist kirjutada, sest see ei pakuks teistele inimestele huvi. Uudisväärtuslik sündmus peab vastama kindlatele kriteeriumidele (tingimustele). Alles sellisel juhul on oluline see kõigile lugejatele kättesaadavaks teha.

      • Vanglast vabanenud firmajuht ostis kaks uut autot ja lennuki
      • Püüti kinni jõuk metsavargaid
      • Kirjanik Peeter Sauteril valmis uus raamat
      • Eesti Vabariigi president pidas lastekaitsepäeval kõne
      • Riigikogu võttis vastu uue seaduse
      • Meesnäitleja ajas rinnalt ja jalgadelt karvad maha
      • Filmitähe kassil on kirbud
      • Koolidele eraldati raha uute arvutite ostmiseks
      • Eesti Vabariigi president norskab öösel

      Merepind võib järgmise poolsajandiga tõusta ligi 1,5 meetrit


      Eesti arstid lähevad välismaale tööle


      Riigikogu muutis kriminaalseadust


      Eesti saadab järgmisel aastal rohkem sõdureid välismissioonile


      Eesti teadlaste avastus on tekitanud huvi mitmel pool maailmas


      Eestisse tahetakse rajada tuumaelektrijaama


      Kvaliteetne uudis on

      • informeeriv – info on värske ja oluline;
      • tõene – faktid on kontrollitud;
      • neutraalne – ajakirjanik ei väljenda oma seisukohta;
      • tasakaalustatud – sündmuse erinevad osalised saavad sõna.

      Mõtle!

      • Kas need tingimused kehtivad ka kollaste uudiste puhul? Miks?
      • Meenuta mõnda uudist, mis ei ole päris sellised. Millisest omadusest jäi vajaka ja miks?

      Uudisväärtuse kriteeriumid

      • Sündmuse värskus: päevalehtedele viimase ööpäeva jooksul toimunu, veebiväljaannetele viimaste tundide ja minutite jooksul toimunu.
      • Sündmus toimub lugeja (väljaande) vahetus läheduses.
      • Sündmus mõjutab paljusid inimesi.
      • Sündmuses osalevad või on sellega seotud tuntud inimesed.
      • Sündmuse konfliktsus: inimeste ja/või organisatsioonide, inimese ja keskkonna vahelised probleemid.
      • Sündmuse ebatavalisus: midagi sellist juhtub harva.
      • Sündmuse aktuaalsus: see huvitab paljusid inimesi.

      Klikisööt

      Klikisööt (ingl clickbait) tähendab, et uudisel on selline pealkiri, mis meelitab lugema. Nähtus on tekkinud seepärast, et veebimeedias näitab müügiedu klikkide arv. Pealkiri rõhutab sageli tundeid või toob esile sündmuse erakordsuse, lugu lugedes selgub aga, et pealkiri võimendas asjaolusid.

      Mõtle!

      • Vaata tänaseid lehti ja otsi pealkirju, millele loodetakse saada palju klikke. 
      • Võrrelge pealkirju ja otsustage, mis teemalisi uudiseid kõige enam lugejatele söödana esitatakse.

      Uuri ja mõtle!

      Uurige klassis tänaste päevalehtede esilehti.

      1. Milline uudis on eri lehtedes esile tõstetud?
      2. Miks on valitud just see uudis?
      3. Milliseid uudised veel esilehel on?
      4. Millised fotod on valitud esilehele?
      5. Miks just need?
      6. Millised fotod on suured, millised väiksed, millised on värvilised, millised mustvalged? Kas see võiks midagi tähendada?
      7. Kas fotod on neutraalsed või on võimalik neilt välja lugeda hinnangulisust (pane tähele inimeste ilmeid, kehahoiakut, ümbrust)?
      8. Tehke oma tähelepanekutest kokkuvõte.
          • Arvutiklassi on järgmisest nädalast alates võimalik kasutada ka õhtuti kella kuuest kuni kaheksani. Eesõigus on nendel õpilastel, kellel on vaja mõnd koolitööd kirjutada või vormistada.
          • 19. jaanuaril toimus järjekordne disko põhikooli vanemale astmele. Muusikavalik jättis soovida nagu alati ja laval karglesid mingid mõttetud tantsuneiud. See on siililegi selge, et normaalsed inimesed sellistel üritustel nägu ei näita.
          • 15. oktoobril käis meil koolis külas näitleja ja lavastaja Elmo Nüganen, kes rääkis elust ja teatrist. Saali kogunenud inimesed esitasid palju küsimusi ja lõpuks improviseeriti üheskoos isegi pisike näitemäng.
          • Kooli õpilasomavalitsus on jälle koomasse langenud: koosolekuid ei toimu ja keegi ei korralda midagi. President peidab end koolilehe ajakirjanike eest, vabanduseks toob kõhuvalu (?) või kiired asjatoimetused.

          Uudise keel

          Heale ajakirjanduskeelele omane

          • Kasutatakse suhteliselt lühikesi ja lihtsaid lauseid (kuni 15 sõna).
          • Kasutatakse sõnu ja väljendeid, mille tähendus on üheselt mõistetav.
          • Välditakse liigseid võõrsõnu.
          • Välditakse liigset kujundlikkust ehk ilukirjanduslikku stiili.
          • Ollakse konkreetne, st ei kasutata umbisikulist tegumoodi.

          Uudise ülesehitus

          • ​Kuigi Pärnumaal on doonoreid palju, kutsub Tiik inimesi verekeskusesse verd loovutama. Verd saab anda esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel kl 8–13.
          • ​Tiigi ütlust mööda loovutati eelmisel aastal Pärnumaal verd üle kuue tuhande korra. Eriti teeb verekeskuse töötajatele heameelt, et noorte doonorite arv on suurenenud. Näiteks Hansagümnaasiumi 12. klass käis täies koosseisus verd andmas.
          • ​Tiigi jutu järgi käivad noored verd loovutamas koos sõpruskonnaga, ligi 60 protsenti doonoritest on alla 30aastased.
          • ​Pärnu verekeskuse töötajad tõdevad, et rasked ajad soodustavad heategude tegemist: Pärnumaal on noorte doonorite arv suurenenud.
          • ​Pärnu haigla verekeskuse juhataja Alli Tiik ütles Raadio Pärnule, et praegune raske aeg pole vere loovutajate arvu vähendanud. Pärnumaal on endiselt doonoreid rohkem kui mujal Eestis: riigis tervikuna on doonoreid 2,4 protsenti elanikkonnast, Pärnus on see arv 4 protsenti.
          • ​Pärnumaal on palju noori doonoreid

          Uudise toimetamine

          Toimetamine on tegevus, mille käigus uudise teksti parandatakse ja kohendatakse, laused muudetakse sujuvaks ja loogiliseks, ülearune ja segav teave eemaldatakse. 

          Veebimeedias kipub toimetamine jääma väga pinnapealseks, tekste pigem vahendatakse, st saadetakse edasi neid üsna vähe muutes.

          Üleliigse infoga uudis

          Loe uudis läbi ja markeeri üleliigne info.

          Politsei korraldab Pärnumaal noorte mopeedijuhtide õppepäevi

          Pärnumaal korraldatakse Audru konstaabliosakonna initsiatiivil piirkonna koolides noorte mopeedijuhtide õppepäevi, et selgitada neile, kuidas liigelda ohutult.

          ​Maikuu esimesel poolel, 3. maist kuni 20. maini 2009. aastal, jagati Pärnumaal õpetust noortele mopeedijuhtidele. Koolitus oli tasuta ning oli mõeldud kõigile üldhariduskoolide ja kutsekoolide õpilastele. Ilusate ilmade saabudes tuleb tänavatele tuhandeid mopeedijuhte ja veelgi rohkem jalgrattureid. Paljud neist on vähese liikluskogemusega kooliõpilased. Noorte mopeedijuhtide õppepäevadel lõid peale Lääne politseiprefektuuri kaasa Aide Autokool ja maanteeamet. Õppepäev toimus Audrus, Pärnu-Jaagupis, Koongas, viimasena jõudis järg Varbla põhikoolini.

          ​Varbla põhikooli õpilased, kellest seni küll vaid mõnel isiklik mopeed kodus ootamas, kuulasid spetsialistide õpetusi huviga. Õppepäeval tutvustati õpilastele liikluseeskirju ja lahendati üheskoos liiklusteste: kõige rohkem pöörati tähelepanu just ohutusele ja kaasliiklejatega arvestamisele. Pärast teooriaõppust sai kõike praktikas järele proovida - õppesõiduraja läbimisele andsid hinnangu asjatundjad. Õppepäeva lõpuks tutvuti veel mopeedi tehniliste iseärasustega ning õpiti kindlaks tegema lihtsamaid tehnilisi vigu.

          ​„Noortel puudub hirmutunne ja kogemus,“ arvas Aide Autokooli sõiduõpetaja Priit Lilleorg. „Ei osata karta teiste liiklejate eksimusi ja tihti mõeldakse, et kui ise oskad sõita ja püsid ratta peal, siis ei juhtu midagi. Aga sageli ei märgata mopeedijuhti ja keegi teine eksib. Peamiselt selle tõttu neid õnnetusi juhtubki. Mopeedijuht on autojuhist kaitsetumas olukorras, kuigi mopeedi kiirus on linnaoludes auto kiirusega võrreldav.“ Priit Lilleorg ise mopeediga sõita ei armasta: tema sõiduvahendiks on tööauto või jalgatas. Jalgrattaga sõites kannab ta alati kiivrit.

          Kes?


          Mis?


          Kus?


          Millal?


          Kuidas?


          Miks?


          Libauudise eristamine 

          Enne ülesande täitmist

          • Mõelge klassis, kuidas kontrollida uudise tõesust.
          • Milliseid otsinguviise kasutaksid?

          Kangelaslik kass päästis lapse koera jõhkra rünnaku küüsist

          See kass on tõeline superkangelane!

          USAs California osariigis Bakersfieldis elav Roger Triantafilo laadis YouTube'i video, milles näha, kuidas tema maja ees jalgrattaga sõitvat nelja-aastast poega ründab naabrite vabadusse pääsenud koer.

          Poisi õnneks oli läheduses perekonna kass, kes tormas ratta seljast kukkunud ja koera hammaste vahele jäänud last kaitsma. Vapper kass sundis endast märksa suurema koera põgenema ja naasis sündmuskohale, kuhu selleks hetkeks oli jõudnud ka poisi ema.

          Naabri enda nõusolekul on koer toimetatud karantiini.

          Ilmunud lehel igav.delfi.ee

          • Libauudis
          • Pärisuudis

          Uus komme: paljud Weekendi pidutsejad pissisid mähkmetesse

          Rannar Gitelman

          Täiskasvanute mähkmete maaletoomisega tegeleva firma juhi sõnul kasvab Weekend Festivali ajal toodangu nõudlus Pärnus hüppeliselt. Mehe sõnul on põhjus lihtne: peol lastakse püksi, vabandust, mähkmetesse!

          Maaletooja Allani (õige nimi toimetusele teada) sõnul toimub festivali eel ja ajal Pärnus täiskasvanutele mõeldud mähkmete hüppeline jaemüügi kasv.

          Algul imestust valmistanud korrelatsioon sai tänu uudishimulikele müüjatele peagi lihtsa seletuse. Nimelt, festivalil lava ees muusikat nautides pole paljudel peldikusse enam asja. Inimesed on seal koos nagu silgud pütis ja välja võideldud positsioonilt vaevaline kempsu trügimine tähendaks väga suurest osast melust ja muusikast ilmajäämist.

          „See on ülejäänud maailmas ammu tuntud trend,“ kirjutab festivali mähkmetes nautinud Juhan (23). Facebookis küsimuse püstitamise kaudu leitud mähkmesõber selgitab, et Weekendist sajaprotsendiliselt osa saamine on sellise ürituse puhul elementaarne.

          „Kui teised täiega pidu panevad, siis sina otsid mingit peldikut taga, kus veel järjekord kah ees. ...ja siis kuuled kuskil plastikust kuubikus, kuidas su lemmiklugu algab ja kõik vaimustusest röögivad. Nii ei pea olema!“

          Juhani sõnul on see siiski hädaabinõu ja üldiselt jäävad tema mähkmed kuivaks. [---]

          Ilmunud 13.08.2017 veebilehel nelliteataja.ee

          • Libauudis
          • Pärisuudis

          Päriselu Rapuntsel: Mari Metsalliku juuksed kasvasid üleöö pepuni!

          Rahvasuus metshaldjaks kutsutud Mari Metsalliku juuksed on kadedakstegevad mõõtmed saavutanud.

          Looduslaps on metsas oldud aja selja taha jätnud ja tegeleb nüüd eksootlise kõhutantsuga. Terviseteemadel armastab neiu seni sõna võtta ja jagab head nõu.

          Paar aastat tagasi Naistelehele antud intervjuus valgustas Mari, et kõhutants on püüdnud suure osa tema ajast: kaks korda nädalas käib ta klassikalises kõhutantsus ja fusion-kõhutantsus, mis on alternatiivne poptantsu sugemetega kõhutants. Metsahaldjas usub, et ta hobi on vajalik ka tervise hoidmiseks: „See aitab ennetada paljusid haiguseid ja sel on tugev seos ka sünnitusprotsessiga: aitab naisel selleks valmistuda ja muudab sünnituse kergemaks.“

          Kuigi juuksepikkuse on saavutanud Mari väidetavalt kapslite abil, algab naise ilu seest ja kindlasti on siinkohal mänginud rolli ka metshaldja huvi eksootilise tantsu vastu.

          Ilmunud 20.12 lehel elu24.ee

          • Libauudis
          • Pärisuudis

          Riigikogulased esitasid jõuluvanale hulga lätikeelseid luuletusi 

          Riigikogu lõpetab neljapäeval 2017. aasta viimase istungjärgu ning ühtlasi tööaasta. Jõulupuhkuse eel käis rahvasaadikutel külas jõuluvana.

          Enne jõuluvana saabumist arutlesid riigikogulased maakatastriseaduse, maapõueseaduse ja ruumiandmete seaduse muutmise seaduse eelnõu üle.

          „Kingid on mul valmis. Ehkki paljud teist kartsid, et sel aastal ei saagi,“ sõnas jõuluvana kõnepuldist.

          Habemiku küsimuse peale, mitmel salm valmis on, tõstis käe vaid neli riigikogulast.

          Esimesena kutsuti ette keskerakondlased, keda esindas Märt Sults kitarri ja päkapikumütsiga. [---]

          Sotse esindasid Hardi Volmer ja Barbi Pilvre, kes tegid parlamendile kiire läti keele kursuse. Volmer luges ette hulga lauseid, mille Pilvre eesti keelde tõlkis:

          „Ma olen eestlane. Ma tahan osta viina ja õlut. Eestis on viin väga kallis. Eestis on õlu väga kallis. Kus asub lähim viinapood? Eestis on väga loll valitsus. Minister Ossinovski on hulluks läinud. Lätis on normaalne valitsus. Ma ostan kõik õlle ära, mis poes on. Palun aidake sisseostud kaubikusse tassida. Kas rohkem viina ei olegi? Kas rohkem õlut ei ole? Elagu Läti Vabariik, elagu Läti valitsus.“

          Jõuluvana vastas seepeale sulaselges läti keeles: „Kallid Läti sõbrad, palun andke mulle süüa, mu toas on papagoi.“ [---]

          Ilmunud 20.12.2017 Õhtulehe veebiversioonis

          • Libauudis
          • Pärisuudis

          FÜÜSIK HAWKING HOIATAB: KALJULAID ON TULNUKAS!

          Füüsiku ja ilmaruumi teoreetiku S. Hawkingi arvates peaksid eestlased olema ettevaatlikud, et nad liiga agaralt ei otsiks meie Päikesesüsteemist ega sellest väljast mõistusega elu, kuna tegemist võib olla meie eksistentsi ohustada võivate eluvormidega.

          Avanejate toimetusse oma talvepesa teinud Hawking räägib nii põnevalt, et kogu viljakas meeskond pole nädalaid maganud. Kui saabusid avaldused äkkpresidendi rindelt, palus mees tuled põlema panna ning andis meeldejääva pressikonverentsi.

          „Alustame konstandist ehk teadmisest, et äkk-kandidaat Kaljulaid on tulnukas,“ teatab Hawking surmvaikseks jäänud ruumis.

          „Kusjuures, sellised äkktulnukad ei tule siia kusagilt valgusaastate kauguselt, vaid nii-öelda seina tagant ehk teisest dimensioonist.“

          Kui meie püstolreporter vaielda julgeb, tuleb füüsik välja kolme šokeerivalt terava küsimusega: „Kas mäletate Kaljulaidu rohkem kui kaks päeva? Ei! Kas samas tundub, nagu oleks ta kogu aeg (aga teises dimensioonis) olemas olnud? Jah! Ja viimasena... Kas on tunne, et Kaljulaidu nähes tekib energiapuudus või jõuetus? Jah!”

          Teadlase sõnul peitub jõuetuse põhjus selles, et Kaljulaiu tulnukaliigiks on... mõistusega must auk!!!

          „Kadriorgu pääsedes hüppaks ta plärtsti tiiki ja tõmbaks selle koos partide-luikedega tilgatuks! Vee energiast saaks ta jõudu, et enda sisse imeda kogu mateeria koos meie Päikesesüsteemiga. Linnu tee galaktikasse jääks meist vaid kole punkt.“

          Mida teha, et ilmalõpp ei saabuks? „Presidendivalimisi tuleks venitada kuni Kadrioru tiik jääga kaetud saab. Nii kolib pettunud auk mõne teise planeedi kallale,“ pakub Hawking lihtsa valemi. Tema sõnul võiks presidendiks saada mõni kodumaine, ammu tuttav ja mugav inimloom.

          „Võtke oma riiklikud tähtpäevad ja leidke samal päeval sündinud inimesi. Energia jäävuse seadus ütleb, et nii hoiate kena kopika kokku!“

          Ilmunud 28.09.2016 lehel avanejad.ee

          • Libauudis
          • Pärisuudis

          Pärast ülesande täitmist

          • I uudis on tõene, see on ilmunud küll meelelahutusleheküljel, kuid juuresolev video kinnitab juhtunut.
          • II uudis on ilmunud Nelli Teatajas, mis on tugevalt meelelahutusliku eesmärgiga, autorid ja toimetajad vürtsitavad omalt poolt tekste.
          • III uudis on küll sellisel kujul elu24.ee lehel ilmunud, kuid kasutaja marimetsallik Instagrami kontot vaadates on näha, et keskkohast allapoole ulatuvad juuksed olid tal ka varem, seega ei saa lugu täielikult tõeseks pidada.
          • IV uudis on tõsi, pildi- ja videomaterjal on loo juures. Jõuluvana külastab riigikogulasi igal aastal ning harilikult käib lõõpimine ja naljatamine selle juurde.
          • V uudis on võlts, see pärineb esoteerikat tögavalt netileheküljelt Avanejad, kus uudised välja mõeldakse.

          Kokkuvõtteks

          1. Millistele küsimustele peab uudisest vastuse leidma?
          2. Millistest osadest koosneb uudis?
          3. Millised tingimused peavad olema täidetud, et sündmus ületaks uudisekünnise?
          4. Miks ei tohi uudises kajastuda kirjutaja arvamus?
          5. Miks on uudise ülesehituse kohta täpsed reeglid?