Omadussõna võrdlusastmed

Kuidas võrrelda? Miks võrrelda? Kuidas tunda ära võrratu?

Omaduse määr

Olenditel, esemetel, nähtustel võib mõnda omadust olla erisugusel määral. Omaduse määra näitavad võrdlusastmed: alg-, kesk- ja ülivõrre.

Milliste omadussõnadega sobiks kirjeldada elevante?
  • tõre
  • tihe
  • tume
  • vana
  • pime
  • jäme
  • kõle
  • hõre
  • õilis
  • kangelaslik
  • tõrges
  • ootamatu
  • kõver
  • vilgas
  • kõva
  • siiras

Algvõrre

Algvõrre väljendab mingit omadust, ütlemata midagi omaduse määra kohta. Algvõrdel ei ole tunnust:

See on põnev film.

Vaatle!

Vaadake klassis koos pilti ja pakkuge võimalikult palju algvõrdes omadussõnu. Kirjutage kõik sõnad tahvlile.

Keskvõrre

Keskvõrre näitab, et omadust on rohkem kui mingil teisel olendil, asjal, nähtusel:

Täna nähtud film oli eilsest põnevam.

Keskvõrre saadakse enamasti ainsuse omastavale keskvõrde tunnuse -m lisamise teel:

ilusa + m = ilusa/m.

Mõnel juhul võib vokaal enne võrde­tunnuse lisamist muutuda:

kurva – kurve/m
​targa – targe/m
​märja – märje/m
​paksu – pakse/m
​vana – vane/m

Minu pinginaaber on  kui mina.

Minu isa on  kui ema.

Meie kool on  kui naaberkool.

Käsipall on  kui korvpall.

Tüdrukud on  kui poisid.

Koerad on  kui kassid.

Apelsin on  kui õun.

Ülivõrre

Ülivõrre näitab kõige suuremat omaduse määra:

See on kõige põnevam e põnevaim film, mida olen näinud.

Ülivõrde moodustamiseks on kaks võimalust.

  1. kõige + keskvõrre
    - kõige vapra/m
    ​- kõige ilusa/m
    ​- kõige peene/m​
  2. lühike ülivõrre
    1) kui mitmuse osastava lõpus on -id, tuleb ülivõrdes -d asemele võrdetunnus -m:​
    - ilusai/d – ilusai/m
    ​- toredai/d – toredai/m​
    2) kui mitmuse osastav on lõputa, on ülivõrdes -im või -em:
    - keni – keni/m
    ​- peeni – peeni/m
    ​- mõistlikke – mõistlike/m
    ​- õnnelikke – õnnelike/m

Pea meeles!

Lühikest ülivõrret ei saa moodustada

  1. sõnadest, mille osastav on üksnes sid-lõpuline:
    - nüri/sid – kõige nürim,
    - ​hapu/sid – kõige hapum;​
  2. kui kõrvuti satuksid ji:
    - kurje – kõige kurjem (mitte: kurjim);
  3. kui keskvõrdes on i:
    - karmim – kõige karmim.​

Mõnel sõnal muutub võrdlusastmete moodustamisel tüvi:

hea – parem – parim
​pisike – pisem – pisim
​õhuke – õhem – õhim
​lühike – lühem – lühim
​lähike – lähem – lähim

Kahtluse korral tuleks lühikest ülivõrret kontrollida ÕS-ist.

Võrdlusastmed on tüüpsõna juures eraldi lõigus võrdlus.

Mõtle!

  • Kuidas moodustatakse lühikest ülivõrret lik-liitelistest omadussõnadest?
  • Miks ei saa sõnast märg moodustada lühikest ülivõrret?

Võrrete moodustamise viise

Algvõrre

Keskvõrre

Ülivõrre

nim

om

Mitm os

lühike ülivõrre

kõige-ülivõrre

kaval

kavala

kavalam

kavalaid

kavalaim

kõige kavalam

kiire

kiire

kiirem

kiireid

kiireim

kõige kiirem

rahulik

rahuliku

rahulikum

rahulikke

rahulikem

kõige rahulikum

vana

vana

vanem

vanu

vanim

kõige vanem

nüri

nüri

nürim

nürisid

kõige nürim

lahja

lahja

lahjem

lahjasid

kõige lahjem

hall

halli

hallim

halle

kõige hallim

  • Üks
  • Kaks
  • Kolm
      • valusaim
      • õnnelikem
      • kuumim
      • suurim
      • nõgusaim
      • peenim
      • mõistlikem
      • kalleim
      • koduseim
      • kenim
      • kavalaim
      • säravaim

      Kokkuvõtteks

      1. Miks ei saa kõigist omadussõnadest moodustada lühikest ülivõrret?
      2. Mille poolest on omadussõnast vana keskvõrde moodustamine erandlik?
      3. Miks mõningatest omadussõnadest ei kasutata võrdlusastmeid (nt keeleline, siinne, kohalik, päevane)?