Loendamine

Tunnis viidi läbi küsitlus (uurimus) õpilaste ujumis­oskuse kohta. Vastuseid sooviti saada järgmistele uurimis­küsimustele. Kui paljud oskavad ujuda? Millist ujumis­stiili eelistavad õpilased, kes oskavad ujuda? Kas ja millised on erinevused poiste ja tüdrukute ujumisoskuse vahel?

1. Andmete kogumiseks koostati küsitlusleht ehk ankeet. Et poiste ja tüdrukute ujumisoskust saaks võrrelda, tuleb ankeedis küsida ka vastaja sugu.
2. Täidetud ankeetide põhjal loendati valikud. Loendamiseks täideti tabel ja kasutati matemaatika tunnist tuttavat kriipsutamis­võtet.
3. Küsitluse tulemused esitati tulpdiagrammina. See koostati arvutiga.
4. Uurimusest selgus, et umbes 90% klassi õpilastest oskavad ujuda. Kõige rohkem meeldib õpilastele ujuda krooli ja konna. Sealjuures poisid eelistavad krooli ja tüdrukud konna.

Erinevate esemete või nähtuste loendamiseks võib kasutada mitme­suguseid abivahendeid. Eespool tutvusid jalgratta hodomeetriga. Hodomeetri töö põhineb ratta­pöörete loendamisel.

Liiklustiheduse mõõtmiseks asetatakse teele kummi­voolik. Kui auto sellest üle sõidab, surub auto raskus voolikus õhu kokku. Vooliku otsas olev andur tuvastab õhu kokku­surumise ja arvuti salvestab andmed.

Auto sõidab voolikust üle kahe ratta­paariga ja surub õhu kokku kaks korda. Autode arvu saamiseks jagatakse õhulöökide arv kahega.

Kahte voolikut kasutades saab määrata ka auto liikumis­suuna ja kiiruse.

Loendamisega tehakse kindlaks, kui palju midagi on ehk mõõdetakse arvukust. Loendamise tulemus on mõõt­ühikuta arv.

Mitmetel juhtudel on võimalik loendada ükshaaval ja saada täpne tulemus, näiteks klassis olevate õpilaste või rahakotis olevate müntide arv. Vahel on aga loendatavaid esemeid nii palju või on need nii liikuvad, et neid on võimatu või eba­prakti­line ükshaaval loendada. Sellisel juhul hinnatakse arvu ligikaudselt.

Arvamusküsitluse läbiviimisel oleks liiga töö­mahukas ja kulukas küsitleda kõiki Eesti elanikke. Selle asemel küsitletakse umbes 1000 juhuslikult valitud inimest (valim) ning tulemused üldistatakse kogu elanik­konnale. Sarnaseid loendamis­võtteid kasutatakse ka loodus­teadustes.

Lindude arv parves

Väikeses parves võib loendada linde ühekaupa. Suurema parve korral on see aga liiga raske. Selle asemel võib linde loendada kümnekaupa. Selleks loendatakse parves 10 lindu (pildil joonega piiratud) ning hinnatakse silma järgi, mitu sellist kümne linnu gruppi parves on.

Puukide arvukus

Puukide kogumiseks kinnitatakse lati otsa hele kangas mõõtmetega 1 m × 1 m ning veetakse seda üle rohu ja madalate põõsaste. Kangale jäänud puugid loendatakse. Läbitud vahemaa järgi saab arvutada puukide arvukuse piirkonnas.

Vedades kangast 20 m, kogutakse puuke alalt pindalaga 20 m² (kanga laius on 1 m). Kui kangale jääb näiteks 3 puuki, siis võib arvutada, et viis korda suurema ala 100 m² kohta on puuke 5 · 3 = 15.

Usaldusväärsemate tulemuste saamiseks võib puuke loendada mitmel erineval ribal ning arvutada saadud tulemuste aritmeetilise keskmise.

1. Kas loendamise tulemus on alati täpne? Mis võib põhjustada vigu ja ebatäpsusi loendamisel?
2. Kirjelda, kuidas saaks määrata metsas või pargis kasvavate puude arvu.
   Lahenda puude arvu määramise ülesanne ka arvutiga.​
3. Kujutle, et soovid uurida Eesti elanike ujumisoskust. Kas küsitlust oleks mõistlik läbi viia ujulas? Põhjenda. Miks peab valim olema juhuslik?