Kokkuvõte ja üldistus

Mõõtmine

Kehade omadusi iseloomus­ta­takse arvuliselt füüsikaliste suuruste abil.

Kehade mõned omadused on:

  • ruumiline ulatuvus ehk keha äärmiste punktide vaheline kaugus (pikkus, laius, kõrgus);
  • keha pinna suurus ehk pindala;
  • keha ruumala;
  • keha mass.

Ainete üks omadusi on tihedus.

Aine tihedus näitab, kui suur on ühe ruumala­ühiku suuruse ainekoguse mass.

Füüsikaline suurus on keha omadus, mida saab mõõta.

Mõõtmistulemus sisaldab mõõtarvu ja mõõtühikut.

Mõõtarv näitab, mitu korda on keha või aine vastav omadus suurem mõõtühikuks valitud keha vastavast omadusest.

  • Laua pikkus on 1,6 m. Laud on 1,6 korda pikem kui 1 m.
  • Võrtsjärve pindala on 280 km2 ehk 280 korda suurem kui
    ​1 km2.

Lühidalt kirjutatakse füüsikaline suurus tähisega.

Õpitud füüsikaliste suuruste tabel

Füüsikaline suurus

Tähis

Ühik

Valem

Mõõteriist

Mida mõõta arvutamiseks

pikkus

l

1 m

mõõtejoonlaud

pindala

S

1 m2

ruut: S = 2

pikkus

ruumala

V

1 m3

kuup: V = l 3

mõõtesilinder

pikkus

mass

m

1 kg

kaal

tihedus

ϱ

1 kg m 3  

ϱ= m v

mass, ruumala

Matemaatikas tähistatakse ruudu ja kuubi külge tähega a. Sellepärast antakse matemaatika­õpikutes ruudu pindala ja kuubi ruumala valemid kujul S = a2 ja V = a3.

Põhiühikud on kokku lepitud.

  • Pikkuse mõõtühik meeter on defineeritud valguse kiiruse kaudu.
  • Massi mõõtühik kilogramm on määratud Pariisis hoitava etaloniga.

Põhiühikutest tuletatakse uusi ühikuid korrutamis- ja jagamistehte abil.

  • Pindalaühik 1 m2 on ruut, mille külje pikkus on 1 m.

1 m2 = 1 m · 1 m

  • Ruumalaühik 1 m3 on kuup, mille külje pikkus on 1 m.

1 m3 = 1 m · 1 m · 1 m

  • Tiheduse ühik 1  kg m 3 näitab, et 1 m3 aine mass on 1 kg.

1 kg m 3 = 1kg 1m 3

Kasutatakse kordseid ehk eesliitega ühikuid.

Näited:

  • eesliide kilo- suurendab ühikut 1000 korda;
  • eesliide milli- vähendab ühikut 1000 korda.

Tiheduse ühikute teisendamine

Raua tihedus 7800  kg m 3 on vaja teisendada ühikusse  1 g cm 3 .  Käsitleme ühikute teisendamist sammude kaupa.

1. samm. Teisendame kg ⇒ g.  7800 kg 1 m 3 = 7800000g 1 m 3

2. samm. Teisendame m3 ⇒ cm3 7800000g 1 m 3 = 7800000g 1000000 cm 3

3. samm. Taandame.  7800000g 1000000 cm 3 = 78g 10 cm 3 =7,8 g cm 3

Arvutusülesande vormistamine

Ülesanne. Metalleseme mass on 1420 g. Selle ruumala on 200 cm3. Kui suur on eseme tihedus? Mis ainest võib olla see tehtud?

Ülesande lahenduse vormistus näeb välja järgnev.

Andmed

Valem ja arvutused

m = 1420 g

V = 200 cm3

ϱ – ?

Aine?

ϱ= m v

ϱ= 1420g 200 cm 3 =7,1 g cm 3

Vastus. Metalli tihedus on 7,1 g cm 3 , aine on ilmselt tsink.

Olulised oskused

Sa oskad järgmist.

  1. Määrata mõõteriista skaala mõõtühikut.
  2. Määrata mõõteriista skaala väikseima jaotise väärtust.
  3. Mõõta pikkust mõõtejoonlauaga ja mõõtelindiga.
  4. Mõõta pindala ühikruudu meetodil.
  5. Mõõta vedeliku ruumala mõõtesilindriga.
  6. Mõõta keha ruumala sukeldamismeetodil.
  7. Määrata ruudu ja ristküliku pindala (mõõta vajalikud pikkused ja arvutada).
  8. Määrata kuubi ja risttahuka ruumala (mõõta vajalikud pikkused ja arvutada).
  9. Määrata keha massi.
  10. Määrata aine või keha tihedust.
  11. Teisendada mõõtühikuid.
  12. Loendada kehi nii otseselt kui ka hinnanguliselt.
  13. Koostada plaani.

Sa tead järgmiste oskussõnade tähendust:

mõõtmine, mõõtühik, mõõteriist, füüsikaline suurus, pikkus, pindalaruumala, mass, tihedus, loendamine.

Sõnade tähenduse leiad ka sõnastikust õpiku lõpus.