Inimesed saavad kõik eluks vajaliku loodusest. Osad loodusvarad on taastumatud (nt fossiilsed kütused), osad aga taastuvad. Näiteks puidu saamiseks maha raiutud metsa asemele kasvavad uued puud. Et taastuvate loodusvarade allikaid mitte ammendada, ei saa neid tarbida rohkem, kui loodus suudab taastoota. Näiteks on kaluritele seatud piirangud, millal ja kui palju kalu nad tohivad püüda. Kui püüda piiranguteta võimalikult palju kalu, ei pruugi veekogusse jääda piisavalt järglasi andvaid vanakalu ning kalade arvukus hakkab langema.
Loodusvarasid kasutades mõjutab inimkond ökosüsteeme, piltlikult öeldes jätab loodusesse oma jalajälje. Selle ökoloogilise jalajälje suurust saab ka arvuliselt mõõta, et hinnata, kui jätkusuutlikult loodusvarasid kasutatakse.
- Mida näitab ökoloogiline jalajälg?
- Kuidas vähendada oma ökoloogilist jalajälge?
Mida näitab ökoloogiline jalajälg?
Inimese ökoloogiline jalajälg näitab, kui palju maad on tarvis aastas tema poolt tarbitava toidu, kaupade, energia jms tootmiseks. Tootmises ja transpordis põletatakse ka fossiilseid kütuseid, mistõttu atmosfääri lisandub süsihappegaasi. Et süsihappegaasi hulk atmosfääris ei suureneks, on vaja ka metsaalasid, mis seovad õhust süsihappegaasi kasvavatesse puudesse.
Ökoloogilise jalajälje arvutamisel võetakse arvesse järgmisi maa liike.
Ökoloogilist jalajälge mõõdetakse globaalsetes hektarites inimese kohta aastas.
Üks globaalne hektar vastab ühele hektarile keskmise tootlikkusega maast. Sellist tingühikut kasutatakse pindalaühiku hektar asemel, et võrrelda eri tüüpi maid. Näiteks on viljaka mullaga head saaki andev põld globaalsetes hektarites rohkem väärt kui sama pindalaga väheviljakas põld.
Iga inimese ökoloogiline jalajälg sõltub tema elustiilist ja tarbimisharjumustest.
Ökoloogilise jalajälje suurust mõjutab, kui palju kulutab inimene elektrit, kodu kütmiseks ja transpordiks kütust, millist toitu ta eelistab ja paljud muud näitajad.
Oma ökoloogilise jalajälje saad arvutada internetis veebikalkulaatoritega, eesti keeles veebilehel jalajalg.positium.ee.
Mitut Maad inimkond vajaks?
Ökoloogiline jalajälje abil saab võrrelda taastuvate loodusvarade kasutust Maa võimega neid taastoota.
2008. aastal oli maailmas 1,8 globaalset hektarit maad inimese kohta, Maa elaniku keskmine ökoloogiline jalajälg oli aga 2,7 globaalset hektarit. See tähendab, et inimkond kulutab loodusvarasid 1,5 korda kiiremini, kui Maa suudab neid täielikult taastoota. Inimkonna ökoloogiline jalajälg on Maa taastootmisvõimet ületanud viimased 40–50 aastat. Ületarbimine avaldub metsaalade ja kalavarude kahanemises ning atmosfääri CO2 sisalduse suurenemises.
Keskmise Eesti elaniku ökoloogiline jalajälg on maailma suurimate hulgas – 7,8 globaalset hektarit inimese kohta aastas. Oma osa selles on asjaolul, et 90% elektrienergiast toodetakse Eestis põlevkivi põletades, tekitades palju süsihappegaasi. Oma osa on aga ka inimeste transpordi- ja tarbimisharjumustel.
Eesti on siiski hõredalt asustatud. Siin elab u 30 inimest km2 kohta, mida on ligi 4 korda vähem kui Euroopas keskmiselt. Seetõttu on Eestis elaniku kohta rohkem tootlikku maad kui maailmas või Euroopas keskmiselt, umbes 9,0 globaalset hektarit.
Pean meeles
- Ökoloogiline jalajälg näitab, kui palju maad on tarvis aastas inimese poolt tarbitava toidu, kaupade, energia jms tootmiseks ja selle käigus eralduva süsihappegaasi eemaldamiseks atmosfäärist.
- Inimkond tervikuna tarbib tänapäeval taastuvaid loodusvarasid kiiremini, kui Maa ökosüsteemid suudavad taastoota.
Küsimusi ja ülesandeid
Määra enda ökoloogilise jalajälje suurus, kasutades ökoloogilise jalajälje kalkulaatorit veebiaadressil http://jalajalg.positium.ee. Küsimustele vastamisel palu abi vanematelt.
Oma tulemused kirjuta siia:
Kodu | gha/in a |
Transport | gha/in a |
Söök ja jook | gha/in a |
Kaubad ja teenused | gha/in a |
Kokku | gha/in a |
Maakeral on inimese kohta 1,8 globaalset hektarit maad. Mitu korda on sinu ökoloogiline jalajälg sellest suurem (väiksem)? Teisisõnu, mitu maakera peaks olema inimkonna käsutuses, kui kõik elaksid nagu sina?
- Analüüsi oma ökoloogilist jalajälge. Milline valdkond moodustab sinu ökoloogilisest jalajäljest suurima (väikseima) osa?
- Mida saaksid oma eluviisi ja tarbimisharjumuste juures ökoloogilise jalajälje vähendamiseks muuta? Ideid leiad ka kalkulaatori veebilehelt linkide „loe lisaks“ alt.
- Kuidas aitab elektri kokkuhoid vähendada inimese ökoloogilist jalajälge?
- maagaas
- puit
- muld
- päikeseenergia
- õhk
- põlevkivi
- kariloomad
- rauamaak
- kalad
- uraan (tuumakütus)
- nafta
- paekivid
Nendel tingimustel kütusekulu sõitja kohta:
autoga l/100 km;
bussiga l/100 km.
Selgita, miks ja mis tingimustel aitab ühistranspordi eelistamine eraautole vähendada ökoloogilist jalajälge.
