Toodete ja materjalide elutsükkel

Toote elutsükkel koosneb järgmistest etappidest: tooraine hankimine, toote valmistamine, transportimine tarbijani, kasutamine ja kasutusest kõrvaldamine.

Toote keskkonnamõju uurides vaadeldakse, millised kulud (loodusvarad ja energia) ning millised jäätmed ja heitmed iga etapiga kaasnevad.

1. Tooraine. Puuvillast riiet saadaks soojades maades kasvavate puuvilla­põõsaste kiududest. Puuvilla­istandustes kulub palju vett põua­perioodil põldude niisutamiseks. Ühe T-särgi jaoks vajaliku puuvilla­koguse kasvata­miseks kulub 2000–3000 liitrit vett. Lisaks kulub kütust maa harimiseks ja saagi koristamiseks, väetisi ja taime­kaitse­vahendeid.

2. Tootmine. Puuvillase kanga valmistamise ja värvimisega ning särgi õmblemisega kaasnevad energia­kulu ja jäätmed.

3. Transport. T-särgid pakitakse ja transporditakse poodi müügile. Transpordiks kulub kütust ning heitmena tekib süsi­happe­gaas. Mida kaugemal kasutus­kohast on toode valmistatud, seda suurem on selle transporti­misega kaasnev kütusekulu.

4. Kasutamine. T-särgi pesemiseks kulub energiat ning vesi reostub pesu­vahendi­tega. Pesu­masin kulutab riiete pesemisel suurema osa elektrist vee soojendamisele. Täna­päeva pesuained teevad rõivad puhtaks ka jahedama veega. Elektrit saad säästa, pestes pesu madalamal vee­temperatuuril. Samuti hoiad elektrit kokku, kuivatades pesu nööril, mitte masinaga.

5. Kasutusest kõrvaldamine. Mis saab T-särgist edasi, kui sa ei soovi seda rohkem kanda, sest see on liiga kulunud või väikseks jäänud? Puu­villane riie laguneb looduses umbes 6 kuuga. T-särgi elutsükliga kaasnevad aga suured kulud ning selle lagunema jätmine oleks loodus­varade raiskamine.

Ärakantud T-särgist saab õmmelda uue eseme. Selle võib viia kasutatud rõivaste poodi või uus­kasutus­keskusesse. Kasutatud rõivastest saadavat puu­villa­kiudu kasutatakse uue kanga tootmiseks, sellest tehakse tolmu­lappe, tooli­polstrit, soojustus­materjale jms. Ühe kilo­grammi puuvilla ümber­töötamine aitab säästa u 750 liitrit vett.

Tarbimisega kaasnevad paratamatult jäätmed. 2011. aastal tekkis Eestis elaniku kohta 360 kg olme­jäätmeid, sellest pakendi­jäätmeid 140 kg. Kesk­konna ja loodus­varade säästmiseks on soovitatav vähendada tekkivate jäätmete hulka ning jäätmeid taaskasutada.

Paljude toodete materjali saab taaskasutada uute toodete valmistamiseks.

Klaasi toodetakse liivast, soodast ja lubja­kivist. Klaasi omadused ümber­sulatamisel ei halvene, mistõttu on klaas kergesti taas­kasutatav materjal.

Osa tagastatud klaaspudeleid pestakse ja täidetakse uute jookidega. Ülejäänud klaas­taara purustatakse ja sulatatakse. Saadud klaasist valmis­tatakse uusi pudeleid, purke ja klaas­esemeid, aga ka soojustus­materjali – klaasvilla.

Plaste toodetakse naftas sisalduvatest ainetest.

Plasttaara purustatakse ja puhastatakse. Saadud plast­helvestest ja -graanulitest toodetakse tehis­kiudu rõivaste valmistamiseks, aga ka uusi plast­pudeleid.

Paberit toodetakse puude ja muude taimede kiududest. Paberi tootmiseks kulub palju vett ja energiat ning tekib palju heitmeid. Kogu maailmas kasutatakse 35% langetatud puudest paberi valmistamiseks.

Ühe tonni vanapaberi taaskasutamine aitab säästa u 18 puud ning kokku­hoitud elektri­energiast jätkub ühele eramajale terveks aastaks. Paberi kvaliteet ümber­töötlemisel siiski langeb ning sama paberit saab taaskasutada umbes kuus korda.

Biolagunevatest jäätmetest toodetakse mulda ja kütuseks biogaasi.

Sorteerimata jäätmeid saab kasutada elektri ja soojuse tootmiseks. Näiteks Iru soojus­elektri­jaamas põletatakse aastas 220 000 tonni olme­jäätmeid.

Kõige ebasoovitavam on jäätmeid mitte taas­kasutada, vaid kuhjata prügilasse.

Kasutatud materjalidest saab uusi asju valmistada ka koduste vahenditega. Mehhikos on komme valmistada sünni­päeva­peoks paberist kaunistatud pall, piñata (loe: pinjaata). Piñata täidetakse maiustuste ja väikeste mänguasjadega ning riputatakse nööriga üles. Sünni­päeva­laps peab seotud silmadega tabama kaikaga piñata’t, et see puruneks ja maiustused välja kukuks.

Lihtsa piñata valmistamiseks on vaja vanu ajalehti, õhupalli ja PVA-liimi.

Valmista veega PVA-liimi lahus. Puhu õhupall täis. Rebi ajalehest kitsaid ribasid või tükke, leota neid liimi­lahuses ja kleebi õhupalli pinnale. Jäta õhupalli ots paberi alt välja.

Õhupallile tuleb kleepida mitu kihti paberit.

Kui liim on kuivanud, kaunista piñata värvidega.

Torka õhupall otsast katki ja võta see välja. Lõika vajadusel piñata otsa jäänud auku suuremaks, et seda maiustustega täita. Üles­riputamiseks tee palli otsa juurde nööriaugud.

1. Selgita välja mõne toote või pakendi elutsükkel (nt ajaleht, plastpudel, jalgratas). Milliseid loodusvarasid kasutatakse tooraine saamiseks ja toote valmistamiseks? Millised jäätmed tekivad? Kas toote kasutamine mõjutab keskkonda? Kuidas? Mis saab tootest pärast kasutusaja lõppu?
2. Kumb on mõistlikum: jäätmete materjalide taaskasutamine või jäätmete põletamine energia tootmiseks? Põhjenda.
3. Hinda, kui palju prügi tekib sinu kodus ühe päeva jooksul. Selleks kaalu täis prügikott enne väljaviimist. Jaga prügikoti mass päevade arvuga, mis kulub selle täitumiseks. Et leida tekkiva prügi hulka pereliikme kohta, jaga tulemus pereliikmete arvuga.