Kokkuvõte ja üldistus

Organismid on kohastunud oma elukeskkonnaga.

• Kohastumus on organismi pärilik tunnus või käitumine, mis aitab tal oma elukeskkonnas ellu jääda ja paljuneda.
  ​Organismid on kohastunud nii elukeskkonna füüsikalis-keemiliste tingimustega (temperatuur, niiskus jms) kui ka bioloogiliste tingimustega (teised organismid). 
  ​Kohastumused võivad avalduda organismi välis- või siseehituses, elundite talitluses või käitumises.

• Kohanemine on üksikisendi muutumine tema eluajal, et sobituda paremini ümbritseva keskkonna tingimustega.

Süsiniku aatomid ringlevad elusas ja eluta looduses erinevate ainete koosseisus.

Süsinikuringe põhiprotsessid ökosüsteemides:

Atmosfääri tõttu on Maa pind soojem, kui see oleks atmosfääri puudumisel.

• Maa pind soojeneb, sest teatud gaasid neelavad Maa soojuskiirgust ja kiirgavad seda tagasi Maa pinna poole.

• Atmosfääri soojendavat mõju nimetatakse kasvuhooneefektiks.

• Kasvuhooneefekti põhjustavaid gaase nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Peamised kasvuhoonegaasid on veeaur ja süsihappegaas.

• Inimtegevuse mõjul (peamiselt fossiilsete kütuste põletamine ja troopiliste vihma­metsade maharaiumine) on süsihappe­gaasi sisaldus atmosfääris suurenenud. See on toonud kaasa Maa keskmise temperatuuri tõusu.

Inimese mõju ökosüsteemidele mõõdetakse ökoloogilise jalajäljega.

• Ökoloogiline jalajälg iseloomustab seda, kui palju tarbib inimene aastas taastuvaid loodusvarasid.

• Ökoloogilise jalajäljega väljendatakse arvuliselt, kui palju maad (hoonestatud maa, mets, põld, karjamaa, veekogud) on tarvis inimese poolt aastas tarbitud toidu, kaupade, energia jms tootmiseks ning kui palju metsaalasid oleks vaja selle käigus eraldunud süsihappe­gaasi sidumiseks atmosfäärist.

• Ökoloogilist jalajälge mõõdetakse globaal­hektarites. Üks globaalhektar vastab ühele hektarile keskmise tootlikkusega maast.

• Inimkond tervikuna tarbib tänapäeval taastuvaid loodusvarasid kiiremini, kui Maa ökosüsteemid suudavad taastoota.

Loodusvarasid ja energiat aitab säästa kasutusest kõrvaldatud toodete materjalide taaskasutamine uute toodete valmistamiseks.

• Materjalide taaskasutamiseks tuleb jäätmed sorteerida.

• Sorteerimata jäätmeid saab põletada energia tootmiseks.

Sa oskad järgmist.

1. Tuua näiteid loomade ja taimede kohastumusest ning selgitada, milliste elukeskkonna tingimustega on need seotud.
2. Kirjeldada elusa ja eluta looduse seoseid süsinikuringe näitel.
3. Leida satelliidipiltidelt muutusi ökosüsteemides.
4. Põhjendada energiasäästu vajadust.
5. Valmistada vanapaberist uut paberit.

Sa tead järgmiste oskussõnade tähendust:

kohanemine, kohastumine, süsinikuringe, kasvuhooneefekt.

Vajadusel kasuta õpiku lõpus olevat sõnastikku.