- Vooluallikas on seade, mis tekitab juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. Vooluallika poolt tekitatud elektriväli teeb tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel vooluringis. Vooluallika sees teevad tööd välised, mitteelektrilised jõud. Väliste jõudude töö tulemusena muundub mingi teist liiki energia vooluallika sees elektrivälja energiaks. Vooluallikaid liigitatakse selle järgi, milline energialiik seal elektrivälja energiaks muundub.
- Vooluringi moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti(d). Elektrivool võib olla vaid suletud vooluringis. Elektritarvitis muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energialiigiks. Lüliti abil saab vooluringi kas sulgeda või avada. Lüliti ühendatakse tarvitiga jadamisi. Vooluringe kujutatakse joonistena, mida nimetatakse elektriskeemideks.
- Pinge on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas. Elektrivälja pinge juhi kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne elektrivälja tööga ühikulise suurusega elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise. . Pinget mõõdetakse voltmeetriga. Voltmeeter ühendatakse rööbiti juhiga, mille otstel pinget soovitakse mõõta.
- Pingeühik on 1 volt. Elektrivälja pinge juhi kahe punkti vahel on 1 volt, kui 1 kuloni suuruse elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise teeb elektriväli tööd 1 džaul. Elektrivõrgu pinge 230 V on inimesele eluohtlik.
- Ohmi seadus. Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega.
- Juhi elektritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju elektrivoolule. Metallides on elektritakistus põhjustatud suunatult liikuvate vabade elektronide ja kristallivõre võnkuvate ioonide vastastikmõjust. Juhi elektritakistus on võrdeline juhi pikkusega, pöördvõrdeline juhi ristlõikepindalaga ning sõltub juhi ainest. Juhi takistust määratakse kaudsel meetodil. Voltmeetriga mõõdetakse pinge juhi otstel ja ampermeetriga voolutugevus juhis. Juhi takistus saadakse, kui pinge väärtus jagatakse voolutugevuse väärtustega. Juhi takistust saab otseselt mõõta oommeetriga. Takistuse mõõtmiseks oommeetriga tuleb juht vooluringist eemaldada.
- Takistuse ühik on 1 oom. Juhi takistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus juhis 1 amper.
- Eritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine mõju elektrivoolule. Aine eritakistus on arvuliselt võrdne sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistusega. Eritakistuse ühikuks on 1 Ω · m või
- Takistite ja reostaadiga reguleeritakse voolutugevust vooluringis. Takisti on kindla takistusega juht, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutatavate juhtmete takistusest. Reostaat on juht, mille takistuse väärtus on muudetav.
- Juhtide jadaühendus. Kõikides jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega. Pinge juhtidejada otstel on võrdne pingete summaga juhtide otstel. U = U1 + U2. Jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus on võrdne üksikjuhtide takistuste summaga. R = R1 + R2. Kui jadamisi on ühendatud mitu sama takistusega juhti, on nende kogutakistus R = nRi.
- Juhtide rööpühendus. Pinge rööbiti ühendatud juhtide otstel on sama väärtusega. Voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga rööbiti ühendatud juhtides. I = I1 + I2. Kui rööbiti on ühendatud n ühesuuruse takistusega juhti, on juhtide kogutakistus n korda väiksem üksikjuhi takistusest. Rööbiti ühendatud juhtide kogutakistuse pöördväärtus on võrdne juhtide takistuste pöördväärtuste summaga.
