Harjutus 54
Mis nimesid on tekstis kasutatud? Kuidas kirjutatakse nime algustäht?
Ühes Läänemaa külas elab väike tüdruk Pille koos oma ema Helle ja isa Matiga. Neil on kodus palju loomi: koer Tuksi, kass Kõuts, lehm Mustik ja hobune Miira. Kanad on neil ka, kuid kanadel nimesid ei ole.
Eelmisel nädalal käis Pille vanaema Martaga Tallinnas, kus nad nägid Paksu Margareetat ja Kolme Õde. Tagasi sõitsid nad aktsiaseltsi Läänemaa Liinid bussiga. Sõiduigavuse peletamiseks ostis vanaema endale Eesti Ekspressi ja Pillele Tähekese.
Tuleta meelde
Juba algklassides harjusid kirjutama väikese algustähega niisuguseid sõnu nagu koer, ema, õpetaja, küla, samuti matemaatika, venelane jpm. Kõik need sõnad tähistavad olendeid, esemeid ja nähtusi, mida saab üldiselt nimetada ja mida on palju. Igal olendil ja kohal võib aga olla ka nimi. Nime kasutades peame alati silmas üht konkreetset inimest, looma, kohta, maad jm.
Kõik nimed kirjutatakse suure algustähega.
Nimed on näiteks
inimestel: Ants Kask, Pille Mänd;
loomadel: Muri, Miisu, Punik;
ansamblitel: Loss Paranoias, Vennaskond;
kohtadel: Hellamaa, Suure-Jaani;
ehitistel: Pikk Hermann, Paks Margareeta;
riikidel: Eesti, Rootsi;
ajalehtedel: Postimees, Virumaa Teataja;
ajakirjadel: Eesti Naine, Hea Laps, Tehnikamaailm;
taevakehadel: Päike, Suur Vanker.
Veel suure algustähega
Suure tähega kirjutame ka hüüdnimed: Raits (Raivo), Pikk (pikk õpilane).
Samuti kasutame suurt algustähte, kui märgime kaupu või asutusi ja ettevõtteid: Madise (leib), Oravakese (kommid), Sagadi (vorst), Tallinna Vesi, Eesti Energia.
Harjutus 55
- merisiga
- onu
- ansambel
- ajakiri
- õpetaja
- restoran
- Kadrioru
- Stenbocki
- Rootsi
- Sõnni
- Raekoja
- Niguliste
- Meeri
- Tõnis
- Traffic
- Imeline Teadus
- Laur
- Meat Market
- park
- maja
- kuningriik
- tähtkuju
- plats
- kirik
Harjutus 57
- Kärdla
- Jõgeva
- Tallinn
- Rapla
- Viljandi
- Kohtla-Järve
- Põlva
- Võru
- Tartu
- Rakvere
- Haapsalu
- Paide
- Valga
- Pärnu
- Kuressaare
Harjutus 58
Loe tekst läbi. Mis kohanimesid tekstist leiad?
Kuidas mu kodukoht nime sai
(Juhan Kunderi Seltsi jutuvõistlusel äramärgitud töö)
Janet ÕunapuuAastad läksid mööda. Mehe varandus vähenes iga aastaga, kuni ühel päeval avastas ta, et on jäänud päris vaeseks. Ta ei suutnud enam aednikele palka maksta ja need lahkusid tema juurest. Lõpuks pidi mees ka ise oma suurest ja uhkest majast lahkuma. Ta nuttis, kui pidi oma aiaga hüvasti jätma.
- Muistendi lõpu leiad töövihikust. Jätka seal harjutusega 63.
- Lugu räägib ühe koha nimesaamisloost. Mõtle sinagi välja niisugune muistend mingist huvitava nimega kohast ja sellest, kuidas see koht nime sai.
Muistend – rahvajutt, mis kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust. Selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega.
- Muistendi lõpu leiad töövihikust. Jätka seal harjutusega 63.
- Lugu räägib ühe koha nimesaamisloost. Mõtle sinagi välja niisugune muistend mingist huvitava nimega kohast ja sellest, kuidas see koht nime sai.
