Harjutus 106
Muuda tumedalt trükitud tegusõna nii, et laused oleksid tõesed.
Punase tulega tohib () ületada teed.
Jalgrattaga sõidetakse () kõnniteel.
Sõidukitel ei pea () päevasel ajal lähituled põlema.
Linnades tohib () sõita kiiremini kui 50 km tunnis.
Eestis kehtib () vasakpoolne liikluskorraldus.
Kõrvalteel liikujatele tuleb () anda teed.
Vöötraja ees ei pea () andma teed
sõiduteed ületavatele jalakäijatele.
Kõneliigid
Eesti keeles on kaks kõneliiki: jaatav ja eitav.
Jaatav kõne väljendab tegevuse toimumist.
Nt Mart õpib matemaatikat. Perenaine lüpsis lehma. Mees remontis autot.
Eitav kõne väljendab tegevuse eitust. Selleks, et moodustada eitava kõne vorme, lisame tegusõnale sõna ei.
Nt Mart ei õpi matemaatikat. Perenaine ei lüpsnud lehma. Mees ei remontinud autot.
NB! Käsku andes kasutame eitavas kõnes sõnu ära, ärge, ärgu, ärgem.
Nt Ära sega kogu aeg vahele! Ärge kõõluge akna peal!
Harjutus 107
Muuda tumedas trükis eitav kõne jaatavaks ning vastupidi. Vajaduse korral võid muuta lauses ka teisi sõnu ning nende järjekorda.
Ma ei kuulnud, mida Jaak isale sosistas.
Õpetaja käskis mul teksti kõva häälega lugeda, seepärast ma ei lugenud seda vaikselt.
Halloo, ma ei kuule teid.
Marian ei armasta muinasjutte, sest talle ei meeldi lood, millel ei ole õnnelikku lõppu.
Isa ei vaadanud uudistesaadet.
Ajalehes kirjutati, et järgmisel aastal tõusevad palgad.
Margus on meie klassi pikim poiss, Ando ei ole temast pikem.
Kõik, mis , teeb tugevaks.
enne õhtut.
Aega raha eest osta.
Õnnetus tulles.
Käbi kännust kaugele.
Kingitud hobuse suhu .
Vana arm .
põrsast kotis.
Õnnetus tulles.
Enda silmas palki , teise silmas pindu küll.
Mida Juku , seda Juhan .
Targaks , targaks õpitakse.
Tänasida toimetusi homse varna.
Tühi kott püsti.
iseennast, lase teistel kiita.
Heategu .
Inimene õpib eluea, targaks ilmaski.
Kes , see .
Harjutus 108
Muuda jaatavas kõnes lause eitavaks ning lisa lause lõppu sobiv põhjendus.
Näidis. Ema küpsetab kooki. Ema ei küpseta kooki, sest jahu on otsas.
Lapsed mängivad liivakastis.
Vanaisa magab.
Janne sai matemaatikas hea hinde.
Õpetaja oli õpilaste töödega rahul.
Isa läks autoga tööle.
Väikesel Maril käisid päkapikud.
Jaanus valdab saksa keelt.
Kati lahendas ülesannet.
Mihkel luges raamatut.
Kaupo heitis varakult magama.
Me jäime metsa alla telkima.
Martin laulab kooris.
Felix armastab mängida võrkpalli.
Saatsin ristsõna vastuse postiga ära.
Harjutus 109
Mõistatus – rahvaluule lühivorm, mis koosneb küsimusest ja vastusest, näiteks Üks hani, neli nina? (padi). Eestlased on mõistatusi lahendanud ammustest aegadest peale, mõistatuste tänapäevased vormid on keerdküsimused, nt Mis on Tartus väike ja Rakveres suur? (R-täht).
Mängige mõistatamismängu. Kes teab vastuseid kõigile küsimustele? NB! Harjutuses on küsimusi, millel võib olla mitu õiget vastust.
- Missugune silm ei näe?
- Missugune kell ei käi?
- Missugune seen ei kasva metsas?
- Missugune suu ei räägi?
- Missugune jalg ei käi?
- Missugune keel ei ole suus?
- Missugune hammas ei valuta?
- Missugust muna ei sööda?
- Missugune kõrv ei kuule?
1. Esitage klassis üksteisele veel niisuguseid küsimusi.
2. Esitage klassis üksteisele tänapäevaseid keerdküsimusi.
KORDAME!
- Miks on keeles vaja eitavat kõneliiki? Too näiteid eitava kõne kohta.
- Missuguste sõnadega saab moodustada eitava kõne vorme?
- Too näiteid eitava kõne vormide kohta.
- Selgita oma sõnadega, mis on mõistatus.
