Pöördsõna ja pöörded

Harjutus 101

Mida tehakse tunnis?

Mida teevad õpilased suvisel vaheajal?

Mida teete sünnipäevadel?

Mida teevad väikesed lapsed?

Mida sa armastad teha pühapäeviti?

Tegusõna

Tegusõna on tavaliselt lause tuum. Teised sõnad lauses täpsustavad tegevuse asjaolusid.

Tegusõnad võivad tähistada lauses

– tegevust, nt Rätsep õmbleb pükse. Kingsepad parandasid kingi.

– liikumist, nt Buss sõitis Tartusse. Martin tormab klassi.

– protsessi, seisundit, nt Ma elan Kundas. Õunapuud õitsevad kevadel.

– tundeid, nt Me armastame kasse. Mulle meeldib trenni teha.

Tegusõnad on pöördsõnad, neid saab pöörata. Tegusõnad võivad vastata mitmesugustele küsimustele: mida teeme?, mida tehakse?, mida tehti?, mida on teinud? jne.

Harjutus 102

Kaks kassi, üks noorem, teine vanem, saavad kokku. Noorem ajab oma saba taga. Vanem küsib: „Miks sa ajad oma saba taga?“

„Kui ma selle kätte saan, siis olen nii õnnelik!“

Vanem mõtleb ja ütleb veidi aja pärast:

Kuula mind. Olen kogenud oma elus järgmist: niikaua, kuni ma seda taga ajan, jookseb see eest ära, kuid kui ma talle ei mõtle ja tegelen oma asjadega, siis käib ta mul ise järel ...“

Tuleta meelde

Eesti keeles on kolm pööret ja igal pöördel on nii ainsus kui ka mitmus – seega on igal tegusõnal kokku kuus pöördevormi.

Ainsus

Mitmus

1. Ma õpin

1. Me õpime

2. Sa õpid

2. Te õpite

3. Ta õpib

3. Nad õpivad

Pöördevormidel on pöördelõpud, mis näitavad, kes on lauses tegija.

loen, lugesin – mina

loed, lugesid – sina

loeb, luges – tema

loeme, lugesime – meie

loete, lugesite – teie

loevad, lugesid – nemad

Harjutus 103

jookseme – 

lippate – 

lidun – 

kihutab – 

punume – 

vudite – 

silkavad – 

kappab – 

tormab – 

sibate – 

vadime – 

padistate – 

leegivad – 

putkame – 

  • Mis ühendab kõiki neid tegusõnu?  
  • Missuguseid sõnu kasutad pidevalt, mis­sugused olid sulle võõrad?  
  • Korrake üle, mis on sünonüüm.

Harjutus 104

Määra järgmistes lausetes tegija. Seejärel lisa, missuguses pöördes on tegusõna (A1, A2, A3, M1, M2, M3).

Nüüd helistasime õpetajale. Vastu võtab tema ema . Martin küsib kohe õpetajat , aga õpetaja ei ole veel kodus. Istume ja närveerime . Birgit närib küüsi  ja Kaidi niheleb oma toolil . Lõpuks ei pea Martin enam vastu. „Ma otsin õpetaja üles,“  ütleb ta otsustavalt . „Birgit, kas sa tuled minuga kaasa?“  Birgit kõhkleb veidi , kuid otsustab siiski minna . Vaatan neid imetlusega . Kui julged nad on! „Jääge teie siia ja oodake meid,“ pakuvad Birgit ja Martin . „Kui midagi uut on, annate meile kohe sellest teada.“  Noogutan . Sama teeb ka Liis  . Jääme ärevalt uudiseid ootama .

  • sõba silmale saama
  • jalgu selga võtma
  • käsi puhtaks pesema
  • puru silma ajama
  • käega lööma
  • mägesid paigast nihutama
  • leiba luuse laskma
  • varvast viskama
  • vihma käest räästa alla sattuma
  • mütsiga lööma
  • pirni panema
  • sõelaga vett kandma
  • mett moka peale määrima
  • vesi ahjus
  • tuult tallama
  • vett vedama minema
  • ninapidi vedama
  • aega surnuks lööma
  • kõrvu pea alla panema
  • keelt hammaste taga hoidma
  • uinuma
  • liikuma hakkama
  • süüst puhtaka jääma
  • valetama
  • ükskõiksust näitama
  • palju korda saatma
  • puhkama
  • ära minema
  • veel halvemasse olukorda sattuma
  • liiga kergelt võtma
  • midagi üllatavat ütlema
  • midagi asjatut tegema
  • meelitama
  • häda käes
  • tühja tööd tegema
  • nurjuma
  • petma
  • laisklema
  • surema
  • vaikima

Harjutus 105

Karikatuur – pilkepilt, millele on omane tegelaste, sündmuste või nähtuste veidi moonutatud kujutamine. Karikatuur seab liialduse abil mõne tegelase või sündmuse koomilisse valgusesse. Ajakirjanduses ilmuvad päevakarikatuurid esitavad tavaliselt koomilises valguses mõne päevakajalise tegelase või sündmuse.

1. See karikatuur on ilmunud päevalehes. Missugusel aastaajal? – 

2. Mida saad teada karikatuurist selle aja kohta? 

3. Kirjuta lühike uudis, mis võis ilmuda selle karikatuuriga sama päeva ajalehes.

4. Kuidas sulle tundub, kas karikatuuris on olulisem pilt või tekst? Miks sa nii arvad?

5. Pööra tähelepanu karikatuuris kujutatud tegelastele, tegevuskohale ja igasugustele pisidetailidele (sh värvidele). Vaata pilti tähelepanelikult. Mida kõike on kunstnik pildil kujutanud? Põhjenda, miks need pisidetailid on sellel karikatuuril olulised. Mis teeb selle karikatuuri humoorikaks?

6. Uurige internetist ja muudest allikatest, kes on tuntud Eesti karikaturistid nii praegusel ajal kui ka minevikus.

7. Joonista ise üks päevakajaline karikatuur.

KORDAME!

  1. Miks on pöördsõna lause tuum?
  2. Mitu pööret on eesti keeles? Kuidas näitab pöördsõna lauses tegijat?Mis on karikatuur?
  3. Kust võib leida karikatuure?