Eesti keel ja keeled Eestis

Seotud sisu

Harjutus 142

Loe luuletus läbi ja vasta selle järel olevatele küsimustele.

Emakeel

Viivi Luik

Nüüd igal pool on kevad.
Linnas on ning maal.
Kõik linnud pesitsevad
praegu Eestimaal.

Keel, mida rahvas räägib,
on ta emakeel.
See, mida sina räägid,
see on eesti keel.

(„Eesti lasteluule valimik II”,koostanud Raivo Kuusk)

Missugust keelt nimetatakse emakeeleks? –
Kas tead mõnda inimest, kellel on mõni muu keel emakeeleks? Mis on nende emakeel? –

Seotud sisu

Eesti keel ja murded

Maailmas kõneldakse tänapäeval üle 6000 keele. Eesti keelt räägib maailmas umbes 1,1 miljonit inimest. Enamik neist (u 930 000) elab Eestis. Eesti keel kuulub soome-ugri keelkonda. Eesti keele lähimad sugulased on liivi ja vadja keel, mis on praeguseks peaaegu hääbunud. Kasutusel olevatest lähisugulaskeeltest on eesti keelega kõige sarnasemad soome, karjala ja vepsa keel.

Eesti keeles võib eristada kaht suurt murderühma: põhjaeesti ja lõunaeesti murded. Mõne sajandi vältel – 17.–19. sajandil – kasutati kirjutamiseks nii põhja- kui ka lõunaeesti keelt, kuid ühtne kirjakeel kujunes välja 19. sajandil.

Murre – piirkonna eripärane keelekuju

Seotud sisu

Harjutus 143

Peale eestlaste elab Eestis palju teisest rahvusest inimesi. Uuri tabelit ja vasta küsimustele.

	2012	2015	2017
Rahvused kokku	1 325 217	1 313 271	1 315 635
eestlased	917 075	907 937	904 639
venelased	335 267	330 258	330 206
Muud rahvused	66 741	64 232	68 024
ukrainlased	23 285	22 562	23 183
valgevenelased	12 956	12 215	11 828
soomlased	8 069	7 321	7 591
tatarlased	2 051	1 982	1 934
lätlased	1 904	1 840	2 209
poolakad	1 738	1 643	1 673
juudid	2 109	2 042	1 971
leedulased	1 813	1 757	1 881
sakslased	1 612	1 552	1 945
armeenlased	1 494	1 492	1 558
aserbaidžaanid	986	1 020	1 061
Rahvus teadmata	6 134	10 844	12 766

(Allikas: Statistika andmebaas)

Kuidas on muutunud eestlaste rahvaarv, kui võrrelda 2012. aastat ja 2017. aastat? –
Missugusest rahvusest inimesi on Eestis peale eestlaste kõige rohkem? –
Missugusest rahvusest inimesi on Eestis üle 10 000? –
Missugusest rahvusest inimeste arv on kasvanud alates 2012. aastast? –
Mis on Eestis elavate rahvuste emakeel? Vajaduse korral otsi abi teatmeteostest või internetist. –
Mis sa arvad, mis rahvused võiksid kuuluda muude rahvuste alla? –

Seotud sisu

Harjutus 144

Loe tekst läbi ja arutage klassis, mille poolest erineb viipekeel kõneldavast keelest.

Eesti viipekeel – eesti kurtide emakeel

Regina Paabo, kurtide vanemate kuulja laps

Üle maailma räägivad rahvad väga erinevaid keeli. Keelt vajame selleks, et mõelda ja omavahel suhelda. Inimesed, kes kuulevad, räägivad. Nii näiteks räägivad eestlased eesti keeles, sakslased saksa keeles, venelased vene keeles ja nii edasi.

Iga rahvuse hulgas on ka selliseid inimesi, kes mingil põhjusel ei kuule ega saa seepärast tavapärasel viisil häälega vabalt suhelda. Helide maailm on nende jaoks tundmatu, seda tuleb neil õppida. Need inimesed on kurdid. Eesti kurdid viiplevad eesti viipekeeles.

Inimese välimuse järgi ei saagi aru, kas ta on kurt või kuulja. Kurdi inimese tunned ära selle järgi, kui ta hakkab rääkima või viiplema. Viipekeel on kõneldavatest keeltest oluliselt erinev, see on eriliselt ilus ning kindlasti natuke põnev ka. Kui rääkimiseks kasutame eelkõige suud ja räägitu kuulmiseks kõrvu, siis viiplemisel vajame mõtete väljaütlemiseks eelkõige käsi ja nägu. Silmadega aga näeme, mida tahetakse öelda.

Kui kõneldavates keeltes eristatakse sõnu peamiselt nende kõla järgi, siis viipekeeles eristatakse viipeid käekuju, käe asukoha, samuti viipega kaasneva liigutuse ja näoilme järgi. Nii nagu iga sõna kõlab isemoodi, paistab ka iga viibe isemoodi.

Tihti sarnaneb viipekeele viibe selle asja või tegevusega, mida tahetakse väljendada. Nii on viipe tähendust teinekord võimalik mõista ja edasi anda ka viipekeelt oskamata. Näiteks pole viipekeeles mõistete „KUU” ja „PÄIKE” edastamiseks ja mõistmiseks enamasti vaja muud, kui käega õhku joonistada nende taeva kehade kuju.

Mõtle, kuidas võiks olla viibe „PALL” või „ELEVANT”.

Muidugi ei ole kõik viiped sedavõrd kergesti mõistetavad. Viipekeelt tundmata ei olegi nii lihtne selle peale tulla, et näiteks põsepai tähendab „EMA” ja käega lõua alla tehtud kriipsul võiks olla tähendus „ISA”.

Selleks, et lugeda ja kirjutada, õpivad ka kurdid lapsed kirjatähti tundma. Need on needsamad tähed, mida sinagi tunned. Kuid igale kirjatähele on olemas ka kindel käekuju, mida saab õhku kirjutada. Neid käekujusid nimetatakse sõrmenditeks.

Eelnevast jutust võib jääda ekslik mulje, nagu kasutaksid kõik kurdid üle maailma ühesugust viipekeelt. Nii see ei ole. Igal maal on oma viipekeel. Eestis viiplevad kurdid eesti viipekeeles, Soomes soome viipekeeles ja nii edasi.

Esimest emakeele õpikut nimetatakse aabitsaks. Kui esimene eesti keele aabits ilmus trükist juba 1575. aastal, siis esimene eesti viipeaabits anti välja alles 2011. aasta lõpus.

(Täheke 4/2012)

2011. aastal ilmus viipekeele aabits. Uuri internetist, kes on selle autor, kes kunstnik, kuidas on aabits üles ehitatud jms. Valmistu leitud info põhjal aabitsat klassikaaslastele lühidalt tutvustama.

Seotud sisu