Charles Baudelaire, „Kurja lilled“

1. Seleta, milles seisneb lillede ja õite erinevus. Kuidas muutub teose nimikujundi tähendus vastavalt sellele, kas pealkiri on „Kurja lilled” või „Kurja õied”?

2. Tõlgenda luulekogu pealkirja. Millist vastuolu see sisaldab? Kuidas selles väljendub romantismi pärand?

3. Loe luuletust „Vastavused” ning seleta, mille vahel ja kuidas tekivad maailmas, mida seal on kujutatud, tähendusrikkad seosed.

Loodus on pühamu,     kus elus sammastik
kuulutab kumedalt     mõnd sõna harutihti;
​sümbolimetsadest     inimhing oma sihti
​läbi ajab, ta peal     pilk valvab tuttavlik.

Nagu kajad, mis on     üksainus kaja-ahel
​kes teab mis kaugusis     kesk taarnaid hämaraid,
​valitsedes küll öö,     küll selge päeva maid –
​nii kõla, lõhn ja värv     on liidus omavahel.

On ilmas mõni lõhn     lapseihuna rõõsk,
​võrreldav aasaga     või maheda oboega;
​mõnest rikutud hing     ja ta rikkuse lõõsk

lööb vastu võidukalt     igilõpmatu moega –
​ja sel on muskuse     ja viiruki aroom
​ja vaimult saadud jõud     ja meeltelt iseloom.

4. Loe kogust luuletust „Raibe”. Vasta küsimustele.

Iseloomusta raipe kirjeldust. Kui palju on selles täpseid detaile, kui palju vihjeid ja võrdlusi, mis võimaldavad raibet ette kujutada? (Proovi näiteks luuletuse järgi raibet joonistada. Kui selge pildi saad?)

Kuidas 7.–8. salm seletavad, mida teeb kujutlus­võime elulise ainese, näiteks raipega? Miks sobib raibe seetõttu sama hästi luule­aineks kui mis tahes muu teema?

Millised on need mõtte- ja kujundi­seosed, mille kaudu Baudelaire ühendab mälestuse raipest armastusega?

5. Arutle, kuidas aitavad kujutlus­võime ja kujundlik mõtlemine maailma mõista ja mõtestada.

1. Pööra tähelepanu sellele, millist välja­annet loed. Millised osad on selles esindatud? Kui palju luuletusi on igas osas?

2. Koosta iga osa põhjal lühike ülevaade lüürilise mina arengust. Mis meeleolus on lüüriline mina osa alguses, mis meeleolus lõpus? Mis teemad ja kogemused kerkivad kõige selgemini esile?

3. Arutle, mille poolest osad omavahel erinevad. Millised seosed nende vahel tekivad?

4. Vaata, millised „Spliini ja ideaali” nimi­luuletused (pealkirjaga „Spliin” või „Ideaal”) on olemas väljaandes, mida loed. Iseloomusta nende põhjal spliini­seisundit ja ideaali.

5. Täienda iseloomustusi selle osa ülejäänud luuletuste põhjal. Millest tuleb spliin? Millised on ihaldatud õnne- ja tasakaaluhetked? Miks on nendeni raske jõuda?

6. Loe luuletust „Kodukäija”.

Nagu kurja silmaga ingel
ööl viirastuslikul ja vingel
​olen taas su magamistoas
​ma jahedas kuukiirte joas;

kohe siis, minu tume naine,
​sind jäätab mu suudluste laine
​ja siuna mu silitus vaob
​sinu hauda ja selles kaob.

Päev tõuseb ja päev läheb looja,
​aga ikka ei saa sa sooja.
​Tühi koht sul paremal käel.

Kes püüavad sinuni jõuda,
​nendelt võid sa ju õrnust nõuda –
​mina võidan õeluse väel.

7. Seleta, kuidas väljendub siin vajadus läheduse järele, võimetus lähedust saavutada ning iha teisele selle eest kätte maksta.

8. Too luulekogust näiteid. Arutle, miks võib üksindus olla väljapääsmatu. Miks ajab see inimese meeleheitele? Miks meele­heide teeb tigedaks? Kas see on ainult Baudelaire’i probleem või üldisem? Põhjenda.

1. Loe „Epigraafi keelatud raamatule”, mis oli mõeldud „Kurja lillede” hilisema välja­ande ees­sõnana.

Pastoraalne, naiivsepoolne,
heauskne mees, sa viska peost
​see raamat – loed asjata teost,
​mis ihar, morn ja melanhoolne.

Kes õppinud retoorikat
​pole koos isand Saatanaga,
​see öeldust midagi ei jaga,
​leiab siin vaid hüsteeriat.

Kui aga pilk sul kuristikku
​ei pelga, loe – ehk õpid veel
​mind armastama ajapikku.

Hing, keda paradiisiteel
​kannatustest läbi on veetud,
​mind haletse ... või ole neetud.

Kuidas on luuletuses ise­loomustatud lugejat, kes luule­kogu ei mõista? Missugusele lugejale on „Kurja lilled” mõeldud?

Mida lüüriline mina lugejalt nõuab?

Mille poolest tema suhe lugejaga sarnaneb armastus­suhetega, mida on kujutatud teistes luuletustes, näiteks „Kodukäijas”?

2. Loe kogu avaluuletuse „Lugejale” lõppu. Kas sina lugejana möönad mingit lähedust enda ja Baudelaire’i luule­mina vahel või mitte? Miks?

Ent koerte, pantrite ja šaakalite vahel,
kesk ahve, madusid, raisakulle ja muid
metsloomi kriiskavaid, maolkäijaid jõletuid,
loomaaias, kus koht on igal me pahel,

üks jälkus leidub veel, mis võrdlematu muuga!
Võõras temale on suur hääl ja käte kihk,
ent seda vägevam on ta hävitusihk,
maailma neelaks küll ta haigutava suuga ​​​​​​–

– see Tülpimus! Suus piip, pisar ripsmete taga,
tapalavasid seab tal püsti mõttelend.
Minu lugejast vend, silmakirjalik vend,
eks ole tuttavad me vaese elukaga!​​​

3. Kui tunned Baudelaire’i luule­minaga lähedust, arutle, millest võib tulla see, et mõni teine lugeja seda sugugi ei tunne. Kui Baudelaire’i luule sulle ei meeldi, arutle, kelle jaoks ja miks võib see kütkestav olla.