Aleksandr Puškin, „Jevgeni Onegin“

Kas kedagi ehk jäljendab ​
​see ohtlik veidrik oma spliinis?
​Kes on ta? Siira silma ees
​tont, vari?

Puškin

Aleksandr Puškini looming

Aleksandr Puškin (1799–1837) tundis kirjaniku­kutsumust varakult, Tsarskoje Selo lütseumis õppides. Kooliaeg oli tema elus tähtis kujunemisjärk. Juba siis küpses Puškin luuletajana, sõlmis tähendus­rikkaid sõprus­suhteid, kujundas tõekspidamisi, mis jäid talle omaseks ka hilisemas elus. Üks peamisi väärtusi Puškini silmis oli vabadus nii inimlikus kui ka ühiskondlikus mõttes – vabadus järgida oma veendumusi, olla õnnelik, elada väärikalt ja hirmuta.

Venemaa tollased poliitilised olud sellist ilmavaadet ei soosinud. Puškinil tuli mitu korda viibida pagenduses, kõigepealt 1820–1824 Lõuna-Venemaal. Seal kirjutas Puškin nn lõuna­poeemide tsükli („Kaukasuse vang”, „Bahtšisarai purskkaev”, „Vennad-röövlid”) ning lüürilist luulet. Lõuna ajajärk kujunes tema romantilise loomingu tippajaks. Puškin süvenes oma kogemuste ja elamuste poeetilisse mõtestamisse, vabaduse­janulise poeedikuju loomisse.

Peagi aga muutus kirjaniku huvi maailma vastu avaramaks. Teostes, mida ta alustas või mis valmisid 1820. aastate keskpaiku, pööras ta tähelepanu ühiskonnale ja ajaloole, käsitles võimu ja inimese, valitsejate ja rahva, ajastu ja isiksuse, kultuuri ja psühholoogia suhteid.

Sedamööda, kuidas Puškini huvi psühholoogilise ja sotsiaalse tegelikkuse vastu süvenes, kasvas proosa osakaal tema loomingus. Luule- ja proosavormis teosed moodustavad aga sisulise terviku. Mõlemas käsitles kirjanik saatuse, vabaduse, vastutuse, kutsumuse, elu ja surma probleeme järjest üldistusjõulisemalt ja samas nüansirikkamalt.

1837. aastal sai Puškinile saatuslikuks duell, mille ta pidas, et end laimu eest kaitsta. Kirjaniku surm vapustas kaasaegseid ning võimendas veelgi Puškini sümboolset tähendust vene kultuuris, kus Puškini isik ja looming on tänapäevani ülimalt mõjukad.

Ivan Aivazovski ja Ilja Repini maal „Puškini hüvastijätt merega” (1877) meenutab Puškini luuletust „Merele” (1824), milles lüüriline mina kõneleb merega. Meri heiastub kõnelejale sõbra ja mõtte­kaaslasena, samuti meenutab talle hiljuti surnud suurmehi Napoleoni ja Byronit, kes mõlemad olid inspireerinud Puškinit ja romantilist kirjandust üldse. Puškini isik ja looming inspireerisid omakorda kaasaegseid ja hilisemaid kirjanikke ja kunstnikke.

Puškini teoseid

POEEMID

  • „Ruslan ja Ludmilla“ (1820)
  • „Kaukasuse vang“ (1820–1821)
  • „Bahtšisarai purskkaev“ (1821–1822)
  • „Mustlased“ (1827)
  • „Poltaava“ (1828–1829)
  • „Vaskratsanik“ (1833)​​​​​​​​​

NÄIDENDID

  • „Boriss Godunov“ (1825) ​​
  • „Ihnus rüütel“ (1830)
  • „Mozart ja Salieri“ (1830)
  • „Kivist külaline“ (1830)
  • „Pidu katku ajal“ (1830)​​​

VÄRSSROMAAN

  • „Jevgeni Onegin“ (1825–1832)​

JUTUSTUSED

  • „Belkini jutustused“ (1830)
  • „Dubrovski“ (1833)
  • „Padaemand“ (1834)
  • „Kapteni tütar“ (1836)​​​​

Puškini loomingut on eesti keeles ilmunud paljudes välja­annetes. Tema lüürilist luulet ja poeeme on tõlkinud 20. sajandi silma­paistvad luuletajad. Betti Alveri tõlge värss­romaanist „Jevgeni Onegin” ilmus esimest korda 1964. aastal.

Teekond läbi teose

Loe värssromaani „Jevgeni Onegin“ ja arutle küsimuste põhjal.

  • Mida romantismile omast leidub teose ülesehituses, käsitletud teemades, tegelastes?
  • Kas teosel leidub omadusi, mis ei ole romantismile iseloomulikud? Kui jah, siis milliseid?

Autor ja jutustaja

1. Loe peatükkide üleminekuid ja too näiteid selle kohta, kuidas osade kaupa kirjutamine on teose ülesehitust ja jutustamis­viisi mõjutanud.

2. Kuidas mõjutasid punktiirid sinu lugemis­elamust (segasid loo jälgimist, tekitasid uudishimu, äratasid kujutlus­pilte)? Miks? Arutle, miks on autor neid kunstilise võttena kasutanud. Miks võivad lüngad tekstis olla huvitavad?

3. Loe stroofe 1.II, 1.XXVI, 1.XXX, 3.XLI, 4.XXXII–XXXV, 5.XL, 8.I–VI ja 8.XLIX–LI. Iseloomusta jutustaja­kuju. Mida ta räägib oma loominguliste kavatsuste ja raskuste kohta? Mida ta räägib oma elust?

4. Millest võib järeldada, et autor on jutustaja­kuju loonud üsna enda sarnasena?

5. Loe stroofe 1.XLV, 1.LI ja 1.LVI, kus jutustaja kirjeldab oma suhteid Oneginiga, ning stroofe 3.XXVI–XXXII, kus jutustaja arutleb Tatjana kirja tõlkimise üle.

Kuidas need stroofid rõhutavad muljet, et jutustaja esitab tõestisündinud lugu, mida ta lihtsalt teab, kuid ei kontrolli?

6. Iseloomusta jutustaja vaatepunkti ja hoiakut järgmistes katketes.

Mu jutt, nüüd jookse õhinaga!
​Viis versta piki taliteid
​poeedi Krasnogorje taga
​uus tegelane ootab meid.

(6.IV)

Looks palmin isa lihtsad jutud
​ja kohisevad pärnapuud
​ja laste kiivuse ja nutud
​ja ojaäärsed rendez-vousd.
​Ma näitan kihluse idülli,
​siis jällegi nad ajan tülli
​ja lahutan, kuid viimati
​nad panen paari nagunii.

(3.XIV)

7. Arutle, miks tuleb jutustajal ja autoril vahet teha.

Onegin ja tema ajastu

1. Loe, kuidas on romaani 1. peatükis kirjeldatud Onegini hingeseisundit.

See haigus, mida polnud meeles
veel meedikutel uurida,
mis aga spleen on ingliskeeles
ja vene keeles on handraa,
​see tõbi vähehaaval oli
​ju võtnudki ta üle voli –
​ta siiski maha lasta end
​ei proovinud, ei kavatsend.
Childe Harold’ina tumm ja tume,
​salongidesse ilmus ta,
​kuid kauni koketeerija
​õrn ohe, pilk ja õhkuv jume,
​intriigid, kaardilaud – kõik see
​ei puutunud ju temasse.

(1.XXXVIII)

Mis kirjelduses osutab sellele, et jutustaja peab seisundit ajastule üldiselt omaseks, mitte Onegini eripäraks?

Seleta teose põhjal, mida see seisund täpsemalt tähendab.

2. Loe stroofe 3.VII–X ja seleta nende põhjal, kuidas ajastu moekirjandus tegelast mõjutab.

Too teosest veel näiteid selle kohta, kuidas mood mõjutab tegelaste kombeid, meelelahutus- ja tarbimis­harjumusi.

Too teosest näiteid selle kohta, kuidas need harjumused mõjutavad tegelase iseloomu.

3. Arutle, miks mõjutab kultuuriline ja sotsiaalne ümbrus inimese maailma­vaadet ning isegi soove ja tundeid. Too nüüdis­kultuurist ja tegelikust elust näiteid selle kohta, kuidas see toimub.

4. Loe 7. peatükist stroofe, kus Tatjana käib Onegini mõisas raamatuid lugemas. Miks ta seda teeb? Mida ta Onegini kohta teada saab?

5. Arutle, kuidas inimeste lugemis­vara ja muude kultuuriliste harrastuste tundmine võib aidata neist paremini aru saada. Too näiteid mõnest teosest või oma kogemustest.

Romantismi mitu nägu

1. Loe stroofe 1.XXXV–XLV, 2.VI–XI ja 2.XXIV–XXIX.

Iseloomusta võrdlevalt Oneginit, Lenskit ja Tatjanat. Otsi teosest näiteid juurde ning täienda iseloomustusi.

2. Loe, millise seletuse saab Onegini iseloom, kui Tatjana tutvub lähemalt tema vaimuilmaga.

     Kas kedagi ehk jäljendab
     see ohtlik veidrik oma spliinis? ​​​
     Kes on ta? Siira silma ees
     ​tont, vari? Moskva härrasmees
     ​childe-haroldlikus peleriinis?
     ​Moesõnakeste leksikon?
     ​Paroodia? ... Jah, see’p see on!

(7.XXIV)

Seleta teose põhjal, kuidas seda iseloomustust mõista. Mida ehedat ja sümpaatset on Onegini loomuses? Mis mõttes on ta paroodiline kuju?

3. Loe Tatjana kirja Oneginile ning Onegini kirja Tatjanale ja arutle küsimuste põhjal.

  • Kuidas tekkisid Tatjana tunded Onegini vastu ning hiljem Onegini tunded Tatjana vastu?
  • Miks kumbki teise tunnetele ei vastanud?
  • Mille poolest Tatjana ja Onegin teineteisest erinevad?
  • Mille poolest nad sarnanevad?

4. Loe stroofe 2.XIII, 5.XXXI, 6.IX–XI, 6.XXVIII ja 6.XXXIII–XXXV ja arutle küsimuste põhjal. 

  • Kuidas ja miks tekkis Onegini ja Lenski sõprus?
  • Millest algas Onegini kiuslik meeleolu Tatjana nimepäeva­peol?
  • Miks Onegin ega Lenski duellist ei loobunud?
  • Miks Lenski surm Oneginit vapustas?
  • Kuidas võivad juhused, hetke­tujud ja tavad inimese elu pöördumatult mõjutada? Mil määral inimene ise selle eest vastutab?

5. Kirjuta lühikokkuvõte mõtetest, milleni küsimuste toel jõudsid.

6. Loe stroofe 1.LVI–LX, 2.XXXIX–XL, 3.XI–XIII, 6.XXIII, 6.XLIII–XLVI ja 8.I–VII ning iseloomusta loomingupõhimõtteid, mida need väljendavad. Kuidas need romaani jooksul muutuvad?

7. Loe stroofe 1.XXIII–XXIV, 2.IV–V, 3.XXXIX, 7.XXXIII–XXXV ning seleta, kuidas väljenduvad neis Puškini hilisemale loomingule omased jooned ning tema eemaldumine romantismist.

Teosest kaugemale

Pjotr Tšaikovski on Puškini värssromaani põhjal loonud ooperi „Jevgeni Onegin” (1879). Pildil on Simon Keenlyside Onegini rollis ooperi lavastuses Viini Riigiooperis 2009. aastal. Falk Richteri lavastus ja minimalistlik lavaseade tekitasid kriitikute seas vastakaid arvamusi.

Kuidas vastab pilt sinu ettekujutusele Oneginist? Kuidas mõjutab sinu muljeid Puškini romaanist Tšaikovski muusika? Kuidas kujundaksid sina „Jevgeni Onegini“ ooperi lavastuse ja nimirolli?