Kui mõelda tuhandele eri kujule, mida Pariisis omandab korruptsioon, avalik või salajane, küsib eneselt terve mõistusega inimene, millise arusaamatuse tõttu asutab riik sinna koole, kogub sinna noori inimesi, missugusel kombel austatakse seal veel ilusaid naisi, kuidas ei haihtu rahavahetajate aknail väljapandud kuld nagu nõiduseväel oma kaussidest.
BalzacHonoré de Balzaci looming
Honoré de Balzacile (1799–1850) tõid kirjanikuna menu ja tunnustuse esimesed kolm romaani, mille ta avaldas omaenda nime all: „Šuaanid” (1829), „Abielu füsioloogia” (1829) ja „Šagräännahk” (1831). Esimene neist on ajalooteemaline ja selles on tunda Walter Scotti mõju, kelle loomingust Balzac nooruses innustus. Hiljem olid tema peamised inspiratsiooniallikad loodusteaduse ja filosoofia vallast.
Esimesed romaanid olid kirjutatud iseseisvate teostena. 1830. aastate algul aga tekkis Balzacil idee suurest romaanisarjast, mis hõlmaks juba kirjutatud teoseid ning sisaldaks veel hulka teisi. Sari, millele ta hiljem pani üldpealkirjaks „Inimlik komöödia”, pidi andma põhjaliku ja süsteemse pildi Prantsusmaa elust 19. sajandil.
„Inimlik komöödia” on kavandatud kolmeosalisena: „Kommete etüüdid”, „Filosoofilised etüüdid” ja „Analüütilised etüüdid”. Suurem osa romaane, sealhulgas „Isa Goriot”, kuulub kommete etüüdide ehk uurimuste hulka. Neis romaanides kujutab Balzac inimeste suhteid ja ühiskondlikku elu mitmesugustes keskkondades: linnas ja maal, kodanluse ja aadli seas, vaeste ja rikaste hulgas jne. Filosoofilisteks etüüdideks ehk uurimusteks liigitas ta teosed, milles käsitleb elusündmuste ja ühiskondlike nähtuste põhjusi (sellesse ossa kuulub näiteks „Šagräännahk”). Analüütilised etüüdid, mis pidid „Inimliku komöödia” lõplikult tervikuks siduma ja mõtestama, jäid suuremalt jaolt kirjutamata. „Inimlikku komöödiasse” kavandatud 150 romaanist jõudis Balzac valmis umbes 90.
Romaanisarjas on ligi 2000 tegelast, kellest osa võib kohata mitmes teoses, kord kesksemas, kord kõrvalisemas rollis. Selle võtte peale tuli Balzac „Isa Goriot’d” kirjutades, mistõttu selles romaanis kohtub terve hulk romaanisarja läbivaid tegelasi. „Isa Goriot’” ühe peategelase Rastignaci edasist elukäiku võib jälgida hulgas romaanides. Osa „Isa Goriot’” kõrvaltegelasi on mõne teise romaani peategelased (näiteks hertsoginna de Langeais ja liigkasuvõtja Gobseck), osa on ühenduslülideks terve hulga romaanide vahel (näiteks Vautrin ja arst Horace Bianchon). See võimendab teoste üldistusjõudu – maailm, mille Balzac loob, on suurem kui üks lugu, moodustab terve lugude võrgustiku.
Balzaci teoseid
ROMAANISARI „Inimlik komöödia”,
kuhu kuuluvad näiteks
- „Abielu füsioloogia” (1829),
- „Gobseck” (1830),
- „Šagräännahk” (1831),
- „Kolonel Chabert” (1832),
- „Eugénie Grandet” (1833),
- „Hertsoginna de Langeais” (1834),
- „Isa Goriot” (1835),
- „Kaotatud illusioonid” (1837–1843),
- „Kurtisaanide hiilgus ja viletsus” (1838–1847).
NÄIDENDID
- „Vautrin” (1840)
- „Mercadet” (1840)
Eesti keeles ilmusid esimesed Balzaci teosed 1920. aastail, nende hulgas „Isa Goriot” (1929, tõlkinud Arma Kristen ja Bernhard Linde). 1955–1962 ilmusid mahukad „Valitud teosed”, mis sisaldavad suuremat osa Balzaci loomingust.
Teekond läbi teose
Loe romaani „Isa Goriot” ja arutle küsimuste põhjal.
- Kuidas väljenduvad tegelastes romantismiajastu ideaalid? Kuidas need ühiskondliku ja inimliku tegelikkusega kokku põrkavad?
- Kuidas on teoses seotud armastuse, raha ja eetika probleemid? Kas need seosed on sinu arvates ajastuomased või aktuaalsed ka nüüdisajal? Põhjenda.
Teosest kaugemale
Eesti Raadio saatesarjas „Maailmapilt” on intervjuu Balzaci elulooraamatu tõlkija Vilma Jürisaluga (1999). Kuula saadet ERR-i arhiivis ja mõtle raamatute sünnilugude üle.
- Mis kirjanikke inspireerib?
- Kuidas võib üks kirjanik inspireerida teist kirjanikku või tõlkijat?
- Kuidas algsest inspiratsioonist lõpuks teos saab?
