A
- abstsisstelg – x-telg
- algtegurid – algarvud, mille abil saab antud kordarvu esitada korrutisena
- aritmeetiline keskmine – arv, mis saadakse antud arvude summa jagamisel liidetavate arvuga
- arv π – arv, mis saadakse ringjoone pikkuse ja ringjoone diameetri jagamisel ja mille ligikaudne väärtus on 3,14
- arvtelg – sirge, millele on märgitud nullpunkt, ühiklõik ning positiivne suund
- arvu absoluutväärtus – arvu kujutava punkti kaugus nullpunktist
- arvu kordsed – kõik arvud, mis antud arvuga jaguvad
- arvude ühiskordne – arv, mis jagub iga antud arvuga
H
- harilik murd – murrujoone abil kirjutatud arv
- hariliku murru kümnendlähend – sobiva järguni ümardatud ligikaudne arv, mis on saadud hariliku murru teisendamisel kümnendmurruks
- hüpotenuus – täisnurga vastaskülg täisnurkses kolmnurgas
I
- intress – summa, mis tuleb laenu saajal tasuda laenajale laenamise eest
- intressimäär – näitab, mitu protsenti laenusummast aasta jooksul laenule lisandub
K
- kaatetid – täisnurga lähisküljed täisnurkses kolmnurgas
- kolmnurga alus – kolmnurga külg, mille suhtes määratakse kõrgus
- kolmnurga elemendid – kolmnurga küljed ja nurgad
- kolmnurga kõrgus – alusele selle vastastipust tõmmatud ristlõik
- koordinaattasand – tasand, millel asetseb koordinaatteljestik
- kümnendmurd – komaga kirjutatud arv
- kümnendmurru periood – korduv number või numbrite rühm lõpmatus kümnendmurrus
L
- laen ehk krediit – võlgu antud (võetud) raha või kaup, mis saajal tuleb andjale kokkulepitud kujul ja tähtajaks tagastada
- lihtintress – intress, mida igal aastal arvutatakse laenu põhisummalt või veel tagasi maksta jäävalt põhisumma osalt
- lihtmurd – murd, mille lugeja on nimetajast väiksem
- liigmurd – murd, mille lugeja on võrdne nimetajaga või on sellest suurem
- lõigu keskristsirge – sirge, mis on lõiguga risti ja läbib lõigu keskpunkti
- lõpmatu kümnendmurd – murd, mida ei saa teisendada täpseks kümnendmurruks
- lõpmatu perioodiline kümnendmurd – lõpmatu kümnendmurd, mille murdosas mingi number või numbrite rühm kordub
M
- murru laiendaja – arv, millega korrutatakse nii murru lugejat kui ka nimetajat
- murru laiendamine – murru lugeja ja nimetaja korrutamine ühe ja sama nullist erineva arvuga
- murru põhiomadus – murru väärtus ei muutu, kui murru lugejat ja nimetajat korrutada või jagada ühe ja sama nullist erineva arvuga
- murru taandamine – murru lugeja ja nimetaja jagamine ühe ja sama nullist erineva arvuga
N
- naturaalarvud – loendamise teel saadud arvud 0, 1, 2, 3,...
- negatiivsed arvud – arvud, mille ees on miinusmärk
- nurgapoolitaja – nurga tipust väljuv kiir, mis poolitab antud nurga
- nürinurkne kolmnurk – kolmnurk, mille üks nurk on nürinurk
O
- ordinaattelg – y-telg
- osamäär – näitab, kui suur osa tervikust tuleb leida. Osamäär võib olla murruna või protsendina
P
- protsent – üks sajandik osa tervikust
- punkti abstsiss – punkti esimene koordinaat, mis näitab, kui kaugel asub punkt y-teljest
- punkti koordinaat – arv, mis vastab arvtelje punktile
- punkti ordinaat – punkti teine koordinaat, mis näitab, kui kaugel asub punkt x-teljest
- pöördarv – saadakse murru lugeja ja nimetaja vahetamisel
R
- ratsionaalarvud – täisarvud koos harilike murdude ning lõplike ja lõpmatute perioodiliste kümnendmurdudega
- ring – ringjoonega piiratud tasandi osa koos seda piirava ringjoonega
- ringi sektor – kahe raadiuse vahele jääv osa ringist
- ringjoone diameeter – lõik, mis läbib ringjoone keskpunkti ja ühendab ringjoone kahte punkti
- ringjoone keskpunkt – punkt, millest ringjoone kõik punktid asetsevad ühel ja samal kaugusel
- ringjoone raadius – lõik, mis ühendab ringjoone keskpunkti ringjoone mis tahes punktiga
- ristsirge – antud sirgega ristuv sirge
S
- segaarv – arv, mis koosneb täisosast ja murdosast
- sektordiagramm – ring, kus arvandmeid on kujutatud sektoritena
- suurim ühistegur (SÜT) – suurim arv, millega jagub iga antud arv
T
- telgsümmeetriline kujund – kujund, millel leidub sümmeetriatelg
- teravnurkne kolmnurk – kolmnurk, mille kõik nurgad on teravnurgad
- täisarvud – naturaalarvud koos nende vastandarvudega
- täisnurkne kolmnurk – kolmnurk, mille üks nurk on täisnurk
- täispööre – nurk, mille suurus on 360 kraadi
V
- vastandarvud – arvud, mis erinevad ainult märgi poolest
- võrdhaarne kolmnurk – kolmnurk, mille kaks külge on võrdse pikkusega
- võrdkülgne kolmnurk – kolmnurk, mille kolm külge on võrdse pikkusega
- vähim ühiskordne (VÜK) – vähim nullist erinev arv, mis jagub iga antud arvuga
