Kindlasti tead, et vanu asju hoitakse muuseumis. Miks on vaja muuseumi? Mis muuseumides oled käinud? Kas sulle meeldis seal? Miks?
Järgnevalt on aga juttu ühest väga omapärasest muuseumist, mille rajas mutt maa alla. Proovi enne lugemist ennustada, mille poolest on muti muuseum eriline.
Kalju Saaber
Mutt oli maa alla hulga saale kaevanud, aga ei teadnud, mis nendega peale hakata. Saalid seisid jõude.
„Rajaksin sinna õige muuseumi,” mõtles mutt.
„Mina võin sulle anda oma vanaisa söögiisu,” ütles siidiuss ja sõi krabinal mooruspuu lehti edasi.
Mutt viis siidiussi vanaisa söögiisu oma muuseumi, aga ruumi jäi veel palju üle.
„Mina võin sulle anda oma vanaisa silmaringi,” ütles öökull. „Vanaisa oli väga tark lind.”
Mutt viis öökulli vanaisa silmaringi oma muuseumi, aga ruumi jäi veel palju üle.
„Mina võin sulle anda oma vanaisa vabaduse,” ütles hobune. „Minu vanaisa jooksis mööda preeriat nagu tuul. Tal oli ilus teldrisamm.”
Mutt viis hobuse vanaisa vabaduse oma muuseumi, aga ruumi jäi ikka veel palju üle.
„Mina võin sulle anda oma vanaisa kavaluse,” ütles rebane. „Kavalamat kui tema pole siia ilma loodud.”
Mutt viis rebase vanaisa kavaluse oma muuseumi, aga ruumi jäi ikka palju üle.
„Mina annan sulle oma vanaisa vapruse,” ütles lõvi.
Mutt viis lõvi vanaisa vapruse oma muuseumi, aga ruumi jäi veel palju üle.
„Mina võin sulle anda oma vanaisa jõu,” ütles elevant ja tõstis londiga palke. „Minu vanaisa oli kõige tugevam loom.”
Mutt viis elevandi vanaisa mammutijõu oma muuseumi, aga ruumi jäi veel palju üle.
„Mina võin sulle anda oma vanaisa laiskuse,” ütles laiskelajas puu otsast haigutades.
Mutt viis laiskelaja vanaisa laiskuse oma muuseumi, aga ruumi jäi veel palju üle.
Siis läks mutt inimese juurde.
„Mina võin sulle anda oma vanaisa töökuse,” ütles inimene naeratades, „kui sul ainult on, kuhu seda panna.”
„Mul on pooled saalid tühjad, sest siidiussi söögiisu, öökulli silmaring, hobuse vabadus, rebase kavalus, lõvi vaprus, elevandi jõud ja laiskelaja laiskus ei võtnud kuigi palju ruumi.”
Mutt viis inimese vanaisa töökuse oma muuseumi, ja olgugi ta ise töökas loomake, kaevab ta tänapäevani uusi saale, et inimese vanaisa töökus ära mahutada. Aga mis võimatu, see võimatu – inimese vanaisa töökus ümbritseb meid kõikjal ega mahu korraga ühtegi näitusesaali. Veelgi enam – see ei mahu enam Maalegi ära, sest inimesed töötavad juba Kuul. Aga kust võis pime mutt seda teada?
(Kalju Saaber „Haruldast tõugu issi”)
- Miks ei mahtunud inimese vanaisa töökus muti muuseumi?
- Mis töid tegid meie vanavanaisad ja vanavanaemad? Miks tehti töid käsitsi?
- Tekstis oli hulk loomi, kes kõik andsid midagi muti muuseumi. Nimeta veel loomi ja paku, mida oleks neil muti muuseumi anda.
- Arutage klassis, mis tööd teeb kärner, mida valmistab kinnassepp, mida sadulsepp. Kelle kohta võiks öelda antvärk?
- Sõnad vananevad nagu kõik muugi ja nende asemele tulevad uued sõnad. Mida tähendab automobiil, mida aeroplaan? Mis sõnu nende asemel tänapäeval kasutatakse?
Võõrsõnad
Meid ümbritsev elu muutub kogu aeg ja see omakorda põhjustab ka keele muutumist. Sageli on vaja uusi sõnu, mis tähistaksid uusi asju või nähtusi, samas hakkavad vanad ununema. Kust tulevad keelde uued sõnad?
Üks võimalus on neid laenata teistest keeltest. Näiteks on inglise keelest laenatud sõnad beebi ja finiš, rootsi keelest moor ja tont. Kui sõna on meie keelde tulnud väga ammu, siis on ta omandanud juba eesti keele kirjapildi. Paljud sõnad on meie keelde tulnud aga suhteliselt hiljuti ning säilitanud võõrapärasuse. Neid sõnu nimetatakse võõrsõnadeks.
Võõrsõnad tunneme ära selle järgi, et
1) selle alguses on kas b, d või g: banaan, diivan, gloobus;
2) selles on tähed f, š, z, ž: film, šaakal, zooloog, džungel.
Võõrsõna rõhk on sageli järgsilbil.
- Kas tunned ära võõrsõnad? Mis tunnuse järgi otsustasid?
žürii, tubli, džiip, koer, buldog, vares, blondiin, poiss, dress, džemper, foto, kass, borš, emakeel, bioloogia, zooloogia, ajalugu, triibuline, vesi, direktor, ärijuht, dirigent, režissöör, gloobus, seif
