Mirjam Savisto
Väike-Maarja Gümnaasium
Virumaa 2011. aasta kirjandusvõistluse ergutusauhind
Minu vanaisa, kes tegelikult on juba üsnagi vana, on sisemiselt veel täitsa noor. Sündinud ja elanud on ta maal, sellest ilmselt ka tema suur loodusearmastus. Võiks isegi öelda, et ta on väikestviisi hipi.
Vanaisa on mulle rääkinud sellest ajast, kui ta veel poisike oli. Kerge pettumus iseendas tuleb peale, kui mõelda sellele, et vanasti mindi ühest kohast teise jala kas või kümme kilomeetrit, ja meie, tänapäeva noored, ei suuda sadat meetritki autota liikuda. Üldse on kõik tema lapsepõlvelood kahtlaselt huvitavad, eriti kui arvestada seda, et tema ajal puudus tavalises talumajapidamises igasugune elektroonika ja muu tehnika, mis on tänapäeval iseenesestmõistetavalt igas kodus olemas.
Esimene asi, mis mulle meenub seoses vanaisaga, on see, kui ta mulle hamstri kinkis. Ma olin nii kaua palunud vanematelt mõnda kodulooma ja seda rõõmu, mis minus oli sellel hetkel, kui ma oma hamstrit esimest korda nägin, ei ole ilmselt võimalik kirjeldada.
Igal aastal jõulude ajal käime maal vanaisa juures. Tõeliseks rituaaliks on kujunenud see, et samal ajal, kui kogu ülejäänud pere läheb metsa kuuske tooma, jään mina koos vanaemaga piparkooke küpsetama. Ühel aastal tegime ka muffineid. Minu vanaisa, kelle silmanägemine pole enam see mis vanasti, ei näinud, et muffin oli paberis, ja sõi selle rahulikult koos paberiga ära. Ise ei saanud ta sellest enne arugi, kui kõik teised naerma hakkasid.
Vanaisa on meil ka väga suur loodusesõber, nagu enne sai juba mainitud. Meid vennaga veab ta tihti endaga metsa või mõnda teise toredasse paika kaasa. Ja ega meil midagi selle vastu olegi. Tore on koos vanaisaga teha midagi, mis talle väga meeldib. Kui käisin kord vanaisaga metsa mõõtmas, juhtus seal nii mõndagi märkimisväärset. Näiteks suutsin ma umbes ühe hektari suuruses metsatukas täielikult ära eksida, mis pole minu puhul just eriti haruldane juhtum. Õnneks leidis vanaisa mu üsna ruttu üles.
Alles paar nädalat tagasi õppisin ma vanaisaga vene keelt. Vanaisa võttis mu eriti tõsiselt käsile ja käskis mul terve pika teksti valjusti ette lugeda. Need kohutavalt närvilised poolteist tundi möödusid vanaisa jaoks nii kiiresti, et kui saime valmis, ütles ta: „Ja me saime selle kõigega ainult poole tunniga valmis. Mul on vist päris õpetaja geenid kohe!” Ega ta mind eriti uskuda tahtnud, kui ma talle ütlesin, et tegelikult läks meil palju kauem aega.
Vanaisaga seoses on mul ainult häid mälestusi ja ma arvan, et nii see ka jääb. Minu meelest on mu vanaisa parim vanaisa maailmas.
- Mida tähendab ütlemine, et ka vana inimene võib olla hingelt või sisemiselt noor?
- Iseloomusta kokkuvõtlikult Mirjami vanaisa. Nimeta kolm omadust.
- Missugune lugu või juhtum Mirjami vanaisast tundus sulle kõige toredam? Miks just see?
- Üsna lühikest aega on Eestis tähistatud ka vanavanemate päeva. Millal on see päev? Arutage klassis, miks on vanavanematele eraldi tähtpäev loodud. Mida võiks sel päeval teha?
- Kirjuta üks tore lugu oma vanaisast või vanavanaisast.
- Jätka töövihiku harjutusega 50.
