Aino Pervik
Elas kord sepp. Ta oli nii hea puusepp, et polnud teist sellist müürseppa, kes oleks nii hästi oma ametit osanud kui see pottsepp.
No oli tema alles soss-sepp!
Ükskord hakkas see soss-sepp maja ehitama. Ei saanud hakkama. Kutsus teised sepad appi. Müürid ladus kingsepp, seinad raius püttsepp. Ukse meisterdas sadulsepp, aknad pani ette plekissepp. Ahju tegi kellassepp, pliidi müüris kullassepp. Aga katuse jaoks päris seppa ei leidnudki: katuse pani peale rätsep.
No tuli sellest alles maja!
(Aino Pervik „Väikesed vigurijutud”)
- Mitut seppa on jutus märgitud? Loetle.
- Millega need sepad tegelikult tegelevad? Koosta iga sepa kohta lause.
- Kuidas saaks korraliku maja ehitada?
- Joonista seppade ehitatud maja.
- Aino Pervik on oma seppade-loo nimetanud vigurijutuks. Arutage klassis, mille poolest see erineb anekdoodist. Mõelge, missugune on anekdoodi lõpp. Kas teate ka anekdoote, millel puudub üllatuslik lõpp? Tooge mõni näide. Mis sel juhul loo naljakaks teeb?
- Vali üks teema ja otsi selle kohta anekdoote. Esitage valitud anekdoodid klassis.
- Mängime anekdoodimängu.
- Igaüks otsib ühe pika anekdoodi, mida teised ei tea.
- Viis õpilast lähevad ukse taha.
- Üks õpilane klassis räägib oma anekdoodi.
- Ukse tagant kutsutakse sisse esimene õpilane. Talle räägitakse see anekdoot.
- Ukse tagant kutsutakse sisse teine õpilane. Talle räägib esimesena sisse tulnud õpilane anekdoodi nii, nagu see talle meelde jäi.
- Ukse tagant kutsutakse sisse kolmas õpilane. Talle räägib anekdoodi teine õpilane ja nii edasi kuni viienda õpilaseni.
- Kui viies ukse taga olnud õpilane on anekdoodi ära kuulanud, siis räägib ta selle klassile.
- Nüüd räägitakse ukse taga olnud õpilastele anekdoot sellisena, nagu see tegelikult on.
Anekdoot on lühike põnev naljaka sisuga ja üllatusliku lõpuga looke.
