Laulupidude hing
Koorilaulu looja ja -hoidja
Gustav Ernesaks (1908–1993) oli armastatud koorijuht, helilooja ja muusikapedagoog.
Ta sündis Harjumaal ning lapsena meedis talle väga joonistada ja sporti teha. Muusikalise hariduse sai ta Tallinna konservatooriumis, kus õppis muusikapedagoogikat ja kompositsiooni.
Pärast kooli lõpetamist töötas Ernesaks Tallinnas muusikaõpetajana ning juhatas koore.
Gustav Ernesaksa looming on peamiselt vokaalne. Peale lihtsate ja lustakate lastelaulude (tuntuim Ellen Niidu tekstile loodud „Rongisõit“) lõi ta ka ligi 300 laulu eri kooriliikidele. Samuti on ta kirjutanud 5 ooperit, millest tuntuim on „Tormide rand“.
Koorijuhti ja heliloojat Gustav Ernesaksa on nimetatud ka meie laulutaadiks. Alates 1947. aastast kuni pea elu lõpuni oli ta laulupidude üldjuht, eestvedaja ja selle traditsiooni elushoidja.
Eesti Rahvusmeeskoori rajaja
Gustav Ernesaksa elutööks võib nimetada Eesti Rahvusmeeskoori (RAM): ta oli selle koori rajaja (1944), üle 30 aasta peadirigent ning seejärel kunstiline juht.
Ernesaks on RAM-ile kirjutanud hulgaliselt koorilaule, millest mitmed on nii selle koori kui ka paljude teiste meeskooride repertuaaris veel tänapäevalgi. Nende seas „Hakkame, mehed, minema“ ja humoristlik „Näärisokk“.
Armastatud õpetaja
Gustav Ernesaks oli üle 30 aasta Tallinna konservatooriumis dirigeerimisõppejõud ning koolitas terve põlvkonna tublisid Eesti koorijuhte.
Mitmed nendest on omakorda olnud nii laulupidude üldjuhid kui ka pedagoogid, kes kannavad sel moel edasi oma õpetaja algatatud traditsioone.
Gustav Ernesaksa õpilasi: Jüri Variste, Olev Oja, Kuno Areng, Alo Ritsing, Tiia-Ester Loitme jt.
Kuula laulu „Mu isamaa on minu arm“.
- Missugune on selle dünaamiline plaan?
Laul algab ja lõppeb
Mitteametliku hümni autor
Eriline tähendus eestlaste jaoks on läbi aegade olnud Lydia Koidula tekstile loodud ja laulupidudel pikki aastaid lõpulauluna kõlanud Ernesaksa laulul „Mu isamaa on minu arm“.
Sellest kujunes omamoodi mitteametlik hümn, mis aitas eestlastel hoida rahvuslikku kokkukuuluvustunnet läbi 50-aastase Nõukogude okupatsiooniaja.
„Näärisokk“
„Laine tõuseb“ tsüklist „Kuidas kalamehed elavad“
Missugused hääleliigid laulavad meeskooris?
Kõrge hääl | |
Keskmine hääl | |
Madal hääl |
Mida need üpris ühesugused sõnad täpsemalt tähendavad? Vali õiged vasted.
kunstlik | |
kunstnik | |
kunstiline |
Vali helilooja nime juurde õige teose pealkiri. Kui vaja, sirvi uuesti läbi eelmised peatükid.
M. Härma | |
A. Kunileid | |
E. Tubin | |
M. Lüdig | |
G. Ernesaks | |
E. Aav |
Mõtle, mis vahe on kahel ametinimetusel: peadirigendil ja dirigendil.
- Peadirigendi dirigeerimistehnika on eriline, dirigendil tavaline.
- Peale peadirigendi töötab kooriga veel teisigi dirigente.
- Ei olegi vahet.
Mis siinnimetatutest võiks kuuluda kunstilise juhi ametiülesannete hulka?
- Hooajaplaanide tegemine ja repertuaari valik
- Loominguline raamatupidamine
- Vigursõit
Mu isamaa on minu arm
Võrdle Gustav Ernesaksa ja Aleksander Kunileiu laule „Mu isamaa on minu arm“.
- Millises helilaadis on heliloojad oma laulu kirjutanud?
Ernesaks | |
Kunileid |
- Millisele kooritüübile on kumbki laul mõeldud?
- Meeskoorile
- Naiskoorile
- Segakoorile
- Kumma helilooja rütm järgib rohkem kõnekeele rütmi?
- Ernesaksa rütm
- Kunileiu rütm
- Kumb laul meeldib sulle rohkem?
Vanasti, kui maailm loodi
Ooperist „Tormide rand“
Ostinato altksülofonile
Ostinato kehapillile
Kalamees naerab
Tsüklist „Kuidas kalamehed elavad“
- Võrdle laule „Kalamees naerab“ ja „Laine tõuseb“ tsüklist „Kuidas kalamehed elavad“.
