Pärimus ja tavad
Rootsi mõjud Eestile
Rootsi Kuningriik asub Skandinaavia poolsaarel.
17. sajandil oli ka Eesti rootslaste võimu all. See periood andis palju meie kultuuri ja hariduse edendamisse: talupoegadele hakati asutama rahvakoole ja kirikutes hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi.
Tol ajal alustati ka piibli tõlkimist eesti keelde ning 1632. aastal asutati kuningas Gustav II Adolfi eestvõtmisel Tartu ülikool.
Lääne-Eestis, Vormsil ja Ruhnu saarel on praegugi kasutusel palju rootsipäraseid kohanimesid (nt Söderby, Saxby) mis on pärit just sellest perioodist.
Salmi- ja tantsulaulud
Rootsi rahvamuusikas puudub eesti regilaulu ja soome runoga sarnane laululiik.
Rootsi rahvalaul on ühehäälne lõppriimiga salmilaul, seega sarnaneb see eesti ja soome uuema rahvalauluga. Laialt olid levinud nukravõitu ja mõtlikud ballaadid, mis jutustasid loodusest, armastusest ja kodust.
Teise suure grupi moodustasid aga laulud, mida esitati tantsude saateks.
Rootsi hümn
Rootsi hümniks on rahvalaul „Du gamla, du fria“.
Polska ja teised tantsud
Olulise osa rootsi rahvamuusikast moodustab tantsumuusika.
Üheks tuntumaks rootsi rahvatantsuks on ¾ taktimõõdus paaristants polska. See on aeglane hüpaksammuga tants, kus muusikas rõhutatakse eriti esimest lööki.
Polska eriliigid on populaarsed kogu Skandinaavias ning sageli võib mõnel külal või koguni perel olla oma polska. Nii saavad näiteks mõne esitusviisi korral mehed näidata oma võimeid, sooritades hüppeid ja mitmesuguseid akrobaatilisi elemente.
Uuemate rahvatantsudena armastati tantsida ka valssi, polkat, kadrilli ja masurkat.
Heino Hallek. Polska
Nyckelharpa
Pillimuusika kõlas nii laulude kui ka tantsude saateks.
Nii nagu Eestiski, mängiti Rootsis viiulit, mitmesuguseid vilepille ja varasemal ajal ka torupilli; parmupilli ja lõõtspilli kohta leidub andmeid vähe.
Eriline koht rootsi rahvapillide seas on aga juba 14. sajandist pärit nyckelharpa’l.
Nyckelharpa’t hoitakse mängides tavaliselt süles või riputatakse rihmaga kaela. Tänapäeval on kõige enam levinud 3 meloodia-, 1 burdoon- ja 12 resonantskeelega kromaatiline nyckelharpa.
Meloodiakeeli tõmmatakse paremas käes oleva poognaga ning erilise laia kõla annavad pillile nende all olevad resonantskeeled. Pilli kaela küljes on puidust nupud, millega vastu meloodiakeeli vajutades saab muuta helikõrgust ning seega mängida keerukaid viise.
Nyckelharpa’t on oma teostes kasutanud ka paljud Rootsi süvamuusika loojad.
Olof Jansson. „Kirikumarss“
Millistes valdkondades avaldusid Rootsi mõjud Eestis?
- Hariduses
- Kaubavahetuses
- Panganduses
- Kultuuris
Meenuta, milline Eesti rahvapill on arvatavasti Rootsi päritolu.
- Kannel
- Hiiu kannel
- Viiul
Otsi veebist üles antud pilli vormsirootsikeelne nimetus ja kirjuta see siia.
Mõtle, mille poolest sarnanevad küsitud pilli ning nyckelharpa mängutehnikad.
Mõlemat pilli mängitakse
Michael Bellman
Rahva lemmik ajaloost
Legendaarne ja rootslaste poolt seni väga armastatud tegelane on Michael Bellman (1740–1795).
Ta oli poeet ja laululooja, kelle looming saavutas juba ta eluajal suure populaarsuse.
Bellman kirjutas ligi 1700 luuletust, millest suure hulga ise ka viisistas. Tihti kasutas ta meloodia algmaterjalina motiive tollal populaarsetest ooperiaariatest ja õukonnatantsudest, aga ka rahvamuusikat.
Tema tekstid olid väga julged, tulvil satiiri, kriitikat ja paroodiaid, meeleolud ulatusid koomikast traagikani.
Ta oli suur elunautleja, mistõttu on tema loomingu hulgas ka arvukalt joogilaule. Bellman esitas oma laule ka ise, saates ennast tsitril.
Michael Bellman. „Ren calad jag spar och tror“
Michael Bellman. „Portugal, Spanjen“
Michael Bellman. „Fader Berg i hornet stoter“
Rootsi muusika maailmas
Klassikaline- ja popmuusika
Tuntumad Rootsi professionaalsed heliloojad on eelmisel sajandil tegutsenud Hugo Alfvén ja Arne Mellnäs.
Tänapäeva ooperilavadel on hästi tuntud tenor Jussi Björling ja metsosopran Anne Sofie von Otter.
Tromboonivirtuoos Christian Lindberg lööb laineid nii klassikalise kui ka jazz-muusika lavadel.
Rahvaliku muusikastiili armastatud esindaja oli möödunud sajandil laulja ja laulukirjutaja Evert Taube, kelle loomingut on ka Eesti muusikud meelsasti kasutanud.
Palju rahvusvahelist tähelepanu sai eelmise sajandi 70. aastatel Rootsi popmuusika lipulaev ansambel ABBA.
1974. aastal võitis see laulunelik Eurovisioni lauluvõistluse lauluga „Waterloo“. Sealt sai alguse ansambli hiilgav menu kogu maailmas.
ABBA-le on järgnenud teisedki sellised tuntud bändid nagu Europe, Roxette, Ace of Base ja Cardigans, kes kõik on olnud korduvalt Euroopa ja Ameerika popmuusika edetabelite tipus.
Benny Anderson, Björn Ulvaeus. „Waterloo“
Kuula Arne Mellnäsi pala „Aglepta“.
- Mõtle, milliste sõnadega saaks kirjeldada erinevaid laulmistehnikaid selles palas. Kirjuta vähemalt kolm sõna.
1.
2.
3.
Hugo Alfvén, Ernest Thiel. „Jag längtar dig“
Christian Lindberg. „A Tribute to Dorsey, Miller and Teagarden“
Johan Helmich Roman. Aaria „O Herre Gud Guds Lamb“
Käraste bröder (Kallid vennad)
Rootslaste jaanipäeval on tavaks liikuda ümber meiupuu, tantsitakse vanu ringmänge, pillimehed mängivad viiulit ja lõõtspilli.
Uti vår hage (Mustikamaa)
Rahvaviis „Uti vår hage“
