Looduse kõla
Muistendid muusikas
Norra Kuningriik asub samuti Skandinaavia poolsaarel ning on eeskätt tuntud oma karmi ja kauni põhjamaise looduse poolest.
Ka Norra rahvamuusikas on vanem kihistus, kuid suurem osa tänini säilinud rahvamuusikast on loodud 19. sajandil. Oma sisult ja hingelaadilt on muusika sarnane pigem rootsi kui eesti ja soome rahvamuusikaga.
Laulud
Lauldi peamiselt üksi. Keskajast pärit ballaadid jutustavad ajaloosündmustest ning norra mütoloogia kajastub rahvalauludes, kus tegelasteks on trollid ja haldjad.
Eesti ja soome muusikaga sarnaseid jooni võib kohata hällilauludes.
Jooksu- ja kõnnitantsud
Üheks vanemaks Põhja-Euroopa tantsuks on rütmikas ja akrobaatiline norra meestetants halling. Seda tantsiti pulmades ja muudel pidustustel ning see kujunes omamoodi meestevaheliseks osavuse prooviks, mis eeldas tantsijalt nii jõudu kui ka paindlikkust.
Vanemat tantsumuusikat esindavad ka kolmeosalise taktimõõduga kiire jooksutants springar ja kaheosalise taktimõõduga kõnnitants gangar. Mõlemad on paaristantsud, kus on suur osa improvisatsioonil: mees peab enamiku figuure kohapeal välja mõtlema ja oma partneri nendesse juhtima.
Uuemate rahvatantsude hulgas on populaarsemad Euroopa päritolu valsid, reinlendrid ja polkad.
Suured rahvamuusikafestivalid Valdresis, Førdes ja Bøs toovad igal aastal kokku hulgaliselt rahvamuusikahuvilisi.
Norra pillid
Norra rahvapillidest on enam levinud viiul, parmupill, oinasarv, mitmesugused puust sarved ja viled ning norra kannel.
Kõige tuntum ja armastatum pill on norralastel aga Hardangeri viiul. Pillil on 4 meloodiakeelt, millega kaasa vibreerivad 5 resonantskeelt, tekitades iseloomulikku kõla. Tavaliselt on pilli korpus rikkalikult kaunistatud.
Hardangeri viiulist on juttu ka paljudes norra rahvajuttudes, kus seda instrumenti mängib saatan. Vanasti usuti, et head pillimehed ongi oma mänguoskuse temalt saanud, mistõttu ei tohtinud Hardangeri viiulit kirikus mängida.
Hardangeri viiul oli tantsude springar ja gangar peamine saatepill.
„Myllarguteni pulmamarss“
Rahvaviis „Hallingdolen“
Rahvaviis „Rolandskvadet“ (seade Linn Andrea Fuglseth)
Naaberriikide Soome, Rootsi ja Norra rahvakultuurist leiab nii sarnast kui ka erinevat. Jaota nimed ja märksõnad õigesti tulpadesse.
- Peer Gynt
- Michael Bellmann
- runo
- halling, springar, gangar
- nyckelharpa
- kannel
- Väinämöinen
- polska
- Hardangeri viiul
Rahvaviis „Solbonn“
Jan Garbarek. „Allting Finns“
Norra muusika maailmas
Rahvusliku muusika rajaja
Norra tuntuim helilooja ja pianist Edvard Grieg (1843–1907) on kasutanud Hardangeri viiuliga mängitud rahvaviise oma loomingus.
Griegi peetakse norra rahvusliku muusika rajajaks. Tal õnnestus siduda oma maa rahvamuusika elemendid klassikalise traditsiooniga, oluliseks inspiratsiooniallikaks oli talle kaunis Norra loodus.
Griegi tuntumad teosted on klaverikontsert a-moll ja süit „Peer Gynt“.
Norra viiuli kõla innustab
Hardangeri viiul on inspireerinud paljusid Norra nüüdismuusikuid ja heliloojaid nii Norrast kui ka mujalt.
Pilli kõla on karge ja müstiline. Kanada helilooja Howard Shore kasutas seda instrumenti „Sõrmuste isanda“ filmile muusikat luues.
