Saksamaa

„Hällilaulu“ kodumaa

Saksa kultuuripärand

Euroopa mõjutaja

Saksamaa Liitvabariik on üks Kesk-Euroopa suurriike, mis põhjaosas piirneb Lääne- ja Põhjamerega.

Saksamaa pealinn on Berliin.

Sealne kultuur on pikkade traditsioonidega ning mõjutanud kogu Euroopa kultuuri arengut. 

Ühisosa Eestiga

Alates 13. sajandist on erinevate ajaloo­sündmuste käigus ka Eesti aladele asunud elama palju sakslasi.

Nende keel ja kultuur on jätnud olulise jälje ka Eesti muusika- ja kultuurilukku.

Mitmed meile omaseks saanud laulud ja tantsud on üle võetud sakslastelt, nende seas laul „Mu isamaa armas“ ja rahvatants reinlender.

Rahvalaulud ja -tantsud

Tüüpiline saksa rahvalaul oli ühehäälne ja duur-helilaadis.

Meloodiad on kaunid ja hästi meeldejäävad ning enamasti rahulikus tempos.

Tavaliselt lauldi mitmekesi ja see andis võimaluse improviseerida viisihäälele juurde lisahääli.

Alates 16. sajandist hakkas üha enam populaarsust võitma tantsu- ja pillimuusika.

Tantsude saateks mängiti viiulit, lõõtspilli ja suupilli.

Nii nagu Eestiski, tõi ka Saksamaal 19. sajand muusikasse uuema rahvalaulu ning tantsudest said populaarseks naabermaadest pärit lendler, valss ja polka.

Nende saateks mängisid tihti ka juba rahvapilli­ansamblid. Alpides, Austriaga piirneval Baierimaal on laialt levinud joodeldamine.

Loe siin esitatud saksakeelseid sõnu. Kirjuta, mida võiksid need tähendada eesti keeles. 

saksa keeles

eesti keeles

Kleid

Tantz

Mütze

Klavier

Tafel

Väike lõõtspill concertina
Suupill

Saksa muusika maailmas

Klassikud igas ajastus

Saksamaa on maailma muusikalukku andnud palju suurepäraseid muusikuid, dirigente ja heliloojaid.

Tuntumad barokiajastu suurmeistrid on Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel.

Viini klassikute hulka kuulub Bonnis sündinud Ludwig van Beethoven.

Romantismiajastu heliloojad on Robert Schumann, Johannes Brahms, Richard Wagner jpt.

Nende teoseid esitavad tuntud muusikud ja muusikakollektiivid, näiteks maailma tipporkestrite hulka kuuluv orkester Berliini Filharmoonikud, kes on menukalt esinenud ka Tallinnas. 

Johann Sebastian Bach
Ansambel Rammstein

Rock-muusika toetab keeleoskust

Saksa rock-muusikast on terves maailmas hästi tuntud ansambel Rammstein, kes on samuti andnud kontserdi Tallinnas.

Tegemist on jõulise metal-bändiga, kelle lava-show’d ilmestavad alati fantaasiarohked valgusefektid ja tulevärk.

Kriitikud on tunnistanud, et tänu sellele ansamblile on saksa keele osatähtsus maailmas suurenenud.

Johann Sebastian Bach.  „Brandenburgi kontsert“ nr 3, III osa
Le Concert des Nations, dir Jordi Savall
Johann Sebastian Bach. Aaria „Erbarme dich, mein Gott“
Andreas Scholl (kontratenor), Collegium Vocale, dir Philippe Herreweghe
Johann Sebastian Bach. Prelüüd D-duur („Hästitempereeritud klaviir II“)
Christine Schornsheim (klavessiin)
Georg Friedrich Händel. „La rejouissance“
Academy of Ancient Music, dir Christopher Hogwood
Georg Friedrich Händel. Aaria „Fu scherzo, fu gioco“
Lea Desandre (sopran), orkester Le Concert d'Astrée, dir Emmanuelle Haïm
Johannes Brahms. „Ungari tants“ nr 1 g-moll
Londoni Filharmooniaorkester, dir Neeme Järvi

Johannes Brahms. Sümfoonia nr 3 F-duur, III osa

Bremen Deutsche Kammerphilharmonie, dir Daniel Harding
Richard Wagner. „Valküüride lend“
Berliini Filharmoonikud, dir Klaus Tennstedt
Richard Wagner. „Fliegt heim, ihr Raben!“ (ooperist „Götterdämmerung“)
Helga Dernesch (sopran), Berliini Filharmoonikud, dir Herbert von Karajan
Robert Schumann. „Kaugetest maadest ja inimestest“
Brigitte Engerer (klaver)

Hällilaul

Johannes Brahms. „Hällilaul“
Bernarda Fink (metsosopran), Roger Vignoles (klaver)

Kevadkaanon

Ostinato