- Rõhuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub rõhumisjõu ja kehade puutepinna pindala jagatisega:
ehk . - Rõhuühik on 1 Pa (üks paskal). Rõhk on 1 Pa, kui pinnale suurusega 1 m2 mõjub rõhumisjõud 1 N.
Rõhuga seotud nähtused vedelikus või gaasis
- Ainele mõjuva raskusjõu tõttu avaldavad vedelikud ja gaasid neis paiknevatele kehadele rõhku.
- Rõhk sõltub aine tihedusest ja keha kohal oleva ainekihi paksusest ehk vedeliku- või gaasisamba kõrgusest. Mida sügavamal keha on, seda suurem on rõhk.
- Vedelikes ja gaasides kehtib Pascali seadus: rõhk kandub edasi kõikides suundades ühteviisi.
- Raskusjõust põhjustatud vedeliku rõhk avaldub: p = ρgh, kus p on rõhk, ρ on vedeliku tihedus, g on gravitatsioonivälja tugevust näitav tegur (g = 10 ) ja h on vedelikusamba kõrgus vaadeldava keha kohal.
- Õhurõhu väärtust 1013 hPa ehk 760 mmHg nimetatakse normaalrõhuks.
- Vedeliku või gaasi rõhku mõõdetakse manomeetriga. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga.
Kehad vedelikus või gaasis
- Kehale vedelikus või gaasis mõjub üleslükkejõud. Üleslükkejõu põhjustab vedeliku või gaasi rõhk, mis on kehale altpoolt suurem kui ülevaltpoolt.
- Üleslükkejõu suurus sõltub vedeliku või gaasi tihedusest ja keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi ruumalast.
- Fü = ρgV, kus Fü on üleslükkejõud, ρ väljatõrjutud aine tihedus, g – gravitatsioonivälja tugevust näitav tegur, V – väljatõrjutud aine ruumala.
- Sõltuvalt üleslükkejõu ja raskusjõu vahekorrast kehad kas ujuvad, heljuvad või upuvad ehk vajuvad põhja.
- Ujumisel on keha vedelikus osaliselt, kehale mõjuv üleslükkejõud on võrdne kehale mõjuva raskusjõuga, keha keskmine tihedus on väiksem vedeliku tihedusest.
- Keha ujumist kasutatakse vedelike tiheduse mõõtmisel areomeetri abil.
- Heljumisel on kehale mõjuv üleslükkejõud võrdne kehale mõjuva raskusjõuga, keha keskmine tihedus on võrdne vedeliku või gaasi tihedusega.
- Uppumisel on kehale mõjuv üleslükkejõud väiksem kehale mõjuvast raskusjõust, keha keskmine tihedus on suurem vedeliku või gaasi tihedusest.
Ülesandeid
- Marta kõndis rannas vihmast märjal liival. Tema mees sõitis talle autoga vastu. Autost jäid rannaliivale maha jäljed. Kummalisel kombel olid autoratta jäljed peaaegu sama sügavad kui Marta jäljed. „Kulla mees,” ütles Marta autosse istudes, „su auto rehvid on ikka päris tühjad.” Millest lähtuvalt sai Marta sellise järelduse teha?
- Õmblusnõela teraviku võib vastu nahka suruda jõuga 0,2 N, ilma et tunneks valu. Mitu nõela peab olema „fakiiri toolis”, et sellel poleks valus istuda? Kui suur peaks olema tooli minimaalne pind, et sellel poleks valus istuda? Iga 10 mm2-lise pinna kohta võta üks nõel.
- Et saada teada inimese keskmist tihedust, on vaja inimene kaaluda ja määrata inimese ruumala. Kuidas saaks inimese ruumala määrata? Kuidas saaks inimese tihedust hinnata massi ja ruumala teadmata?
- Kujuta, et sinust on tehtud elusuurune vasest kuju. Kas sa jõuad oma kuju tõsta? Põhjenda.
- Kujuta, et sinust on tehtud vasest kuju, mille kõiki mõõtmeid on vähendatud 10 korda. Kas sa jõuad oma kuju tõsta? Põhjenda.
Mõõteriist vedeliku tiheduse mõõtmiseks
Arvutusülesandeid
Lahenda järgmised ülesanded. Vormista lahenduskäik vihikus või paberil. Vastuse õigsust saad siin kohe ise kontrollida.
Tabelid ainete tihedusega leiad õpiku lisast.
