Selle peatükiga seotu algab Aristotelest ja Archimedesest.
Aristotelest (384–322 e.m.a) peetakse läänemaailma suurimaks mõtlejaks. Paljud tema seisukohad aga muutusid dogmadeks, mida usuti sajandeid, kuna tol ajal püüti teadmisteni jõuda loogiliste arutelude, mitte katsete abil. Alles füüsika arengu käigus selgus, et mitmed Aristotelese tõekspidamised ei olnud õiged. Näiteks arvas ta, et kehad liiguvad ainult siis, kui nendele mõjub mingi jõud. Kui enam jõud ei mõju, jääb keha seisma. Nüüd teame, et kui kehale jõudusid ei mõju, on ta kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Aristotelese töödes on mainitud sõna energeia, millest tänapäevaks on saanud energia juba sulle tuntud tähenduses.
Archimedese (287–212 e.m.a) looming on ka selles peatükis tähtsal kohal. Tema konstrueeris mitmeid lihtmehhanisme ja tundis nende tööpõhimõtteid. Näiteks on Archimedes öelnud: „Andke mulle piisavalt suur kang ja toetuspunkt, siis ma liigutan Maa paigast.”
Esimesena jõudis arusaamisele energia jäävusest inglise füüsik ja õllepruul James Prescott Joule. Tema eesmärgiks oli analüüsida pruulimiskoja masinate töö efektiivsust ja võimalusi selle tõstmiseks. Mitmeaastaste katsete tulemusena avastas ta seose mehaanilise töö ja soojusenergia vahel, millest ta järeldas, et peab kehtima energia jäävuse seadus. Algul tema töid ei tunnustatud, sest need olid vastuolus tol ajal valitseva ettekujutusega soojusest. Võttis aastaid, kui teiste füüsikute töö kinnitas Joule’i uuringute tulemusi. Tema auks on antud nimetus töö ja energia ühikule.
Peatüki materjaliga seostub ka üks insener, šotlane James Watt. Watt leiutas uut tüüpi aurumasina, mis pani aluse Suurbritannia tööstuslikule pöördele 18. sajandil. Watti täiustused olid niivõrd tähtsad, et sageli peetaksegi teda aurumasina leiutajaks. Tema auks on antud nimetus võimsuse ühikule.
Energia on huvitav selle poolest, et see pole otseselt mõõdetav suurus, vaid ainult arvutatav suurus. Me ei saa öelda, et kehas on nii ja nii palju energiat. See sõltub paljudest teguritest: sellest, kuidas keha liigub, milline on tema asend teiste kehade suhtes jne. Energia võib muunduda ühest liigist teise ja kehtib koguenergia jäävuse seadus.
