Vanaema Huldi raamatukogu (2)

... mõnda raamatut peab vaid maitsma, mõne aga täiega alla kugistama ja mõnda mõnuga mugima.

Tuleta meelde!

Suure raamatukogu oli kogunud , seal oli umbes  raamatut. Raamatud olid teoses , sama lugu oli ka . Kogu maailma valitses 

  • Lapsed läksid vanaemale külla, et telerit vaadata. 
  • Lapsed olid tähed selgeks õppinud toidupakenditelt. 
  • Üks õpetaja oli väitnud, et koomiksite lugemine võib pimedust põhjustada. 
  • Lapsed avastasid, et Maa tiirleb ümber Päikese ja Kuu tiirleb ümber Päikese. 

Mida raamatuga teha?

„Maailmas on rohkem kui tuhat keelt. Kas te teadsite seda?“ hüüdsid kaksikud kooris kõrval­toast. „Ja saja aasta eest oli neid mitu tuhat!“

„Seda ma küll teadsin,“ ütles üks noorematest poistest. „Mu vanaisa rääkis mulle seda. Aga et teisel pool merd on teisi maid! Selle peale poleks ma iialgi tulnud.“

„Kus on Argentiina?“ küsis Albertina.

„Argentiina? Riik või?“ kostis poiss.

„Jah.“

„Lõuna-Ameerikas, pealinn Buenos Aires. Miks sa küsid?“

„Olen seda alati teada tahtnud,“ vastas Albertina hajameeli.

  • Millised võivad sinu meelest olla kõige suurema kõnelejate arvuga keeled maailmas?
  • Milliseid meretaguseid maid veel tead? 

Tänu õppemasinatele olid laste ajud ülitreenitud lühikese ajaga palju informatsiooni vastu võtma. Seniajani olid nad ülitreenitud mõttejõudu kasutanud pangalaenu intresside väljaarvutamiseks või suurte arvude korrutamiseks. Nüüd suutsid nad ahvikiirusel lugeda. Mõni võis kahe tunniga lugeda läbi kahesajaleheküljelise romaani ja ühe lugemisega terve näidendi meelde jätta. Albertina tegi endale ülesandeks Emilģanale ja noorematele lastele tähed selgeks õpetada. Ta mäletas vanaema Huldi tarkuseteri, et mõnda raamatut peab vaid maitsma, mõne aga täiega alla kugistama ja mõnda mõnuga mugima. Emilģana võttis mõtteteri sõna-sõnalt ja oli kakavast mulla­mutist rääkivast piltidega laste­raamatust kaks lehte ära söönud, kui Albertina aru­saamatu­se avastas.

  • Millised võisid olla õppe­masinad, mille abil laste ajusid koolis treeniti?
  • Millist kasu koolis tehtu lastele tõi?

Hilja õhtul, kui Emilģana oli elutoas Puna-Rósa süles magama jäänud, tuli Riiukuke-Óli ja istus Albertina kõrvale. Ta vaatas talle paluvalt otsa, justkui polekski nad enam verivaenlased. Näitas talle suurest raamatust pilti punktidest, millele olid külge joonistatud pikad jooned ja konksud.

„Need on noodid,“ ütles Albertina kuivalt. „Nendega saab muusikat kirjutada ja lugeda.“ Ta otsis kiiresti üles raamatu noodi­kirjuta­mi­se kohta ja andis Ólile. 

Nii võis raamat Ólile tunduda alguses
Sellised olid noodid ilmselt päriselt

Arutle

  1. Millistest raamatutest võid leida teavet maailma riikide kohta?
  2. Mida tähendab vanaema Huldi tarkusetera, et mõnda raamatut peab vaid maitsma, mõne kogu täiega alla kugistama ja mõnda mõnuga mugima?
  3. Emilģana võttis mõttetera selle otseses tähenduses. Mis juhtus?

Mõtle ja tegutse edasi

Kirjuta

„Vanaema Huldi raamatukogu“ tutvustuses öeldi, et äkitselt hakkavad täiskasvanud kaduma ja alles jäävad ainult lapsed ning vanaema Huld. 

  • Mis sa arvad, kuhu võisid täiskasvanud kaduda ja miks? 
  • Kui sa oleksid samas olukorras nagu Albertina, kelle vanemad ühel hetkel ära kaovad, siis kuidas sa käituksid? 

Kirjuta sellest kiri oma parimale sõbrale.

Arutle

  1. Miks pole sinu arvates raamatus kirjeldatud maailmas ühtegi raamatut ega internetti?
  2. Milline võib olla see maailm, millest raamatus räägitakse? Mis on inimeste jaoks tähtis? Mida igapäevaelus tehakse?
  3. Mis võib muutuda, kui inimesed hakkavad taas raamatuid lugema?