Treimine
Pöördkehakujuliste esemete valmistamisel on sobivaimaks töötlusviisiks treimine. See on üks vanemaid puidutöötlusviise, kus lisaks enda kätele võetakse appi ka teiste lihaste, abiliste või masinate jõud. Treimisel pannakse toorik pöörlema ümber oma telje ja sellele lähendatakse sujuva ettenihkega lõiketera. Vanasti, kui jõumasinaid veel ei tuntud, pandi toorik pöörlema vibu, ratta või jalaga tallatava väntmehhanismi abil. Nendest seadistest on välja arenenud kaasaegne puidutreipink (joon. A 88).
Puidutreipingi põhisõlmedeks on raam ehk säng, esimene tsenterpukk ehk spindlipukk, tagumine tsenterpukk ja tugiraud ehk rindraud. Esimest tsenterpukki läbib laagritel pöörlev töövõll ehk spindel, mis pannakse pöörlema elektrimootoriga ühendatud rihmülekande abil. Põhimõtteliselt võib aga treipingi ehitus olla veelgi lihtsam: esimest tsenterpukki võib asendada elektrimootor ja töövõlli selle mootori rootori võll. Niisuguseid treipinke toodetakse ka tööstuslikult, aga sel põhimõttel võib treipingi ka ise konstrueerida, kasutades jõuallikana elektritrelli. Töövõlli parempoolne ots on keermestatud ja sinna saab kinnitada toorikut pöörlema vedava seadise – vedava tsentri ehk hammaskinniti, plaanseibi ehk ketaskinniti, silindrilise või tsentreeriva padruni (joon. A 89). Tagumises tsenterpukis liigub käigukeerme jõul edasi-tagasi silindriline pinool, mille vasakpoolses otsas on tugitsentri kinnitamiseks kooniline ava. Tugitsentrid on puidutreipinkidel kas paigalseisvad või pöörlevad. Töövõlli telg ja pinooli telg asetsevad treipingil alati ühel ja samal sirgel.
Puidu treimine koolis kasutataval universaaltreipingil on suures osas käsitsitöö, sest lõikeriistu hoitakse ja juhitakse kätega. Puidu treimisel kasutatavaid lõikeriistu nimetatakse treipeitliteks (joon. A 90). Need erinevad tavalistest lõikepeitlitest eelkõige selle poolest, et treipeitlil on suhteliselt pikk käepide – peitlipea. Treipeitlid liigitatakse kuju ja otstarbe järele kumerpeitliteks, kaldpeitliteks ja eripeitliteks. Kumerpeitlil on ühepoolse (välimise) teritusega lõikeserv, mis moodustab ligikaudu poolringikujulise kaare. Laia kumerpeitlit kasutatakse põhilisel pikitoorikute esmasel töötlemisel, nn. koorimisel, kitsamaid peitleid aga nõgusate soonte treimisel silindri külgpinda ja õõnsuste treimisel silindri otspinda.
Kaldpeitleid kasutatakse siluvtreimisel, otspindade ja kooniliste sisselõigete treimisel. Eripeitleid kasutatakse mingi kindla treimisoperatsiooni juures, näiteks silindriliste ümartappide treimisel, ketastooriku tasakaalustamisel, detailide mahalõikamisel jne.
Küsimused
- Treimisel saadakse detailid, mis koosnevad pöördkehadest. Millised geomeetrilised kehad on pöördkehad?
- Miks on treipingi osade nimetustes nii palju paralleeltermineid (sünonüüme)?
- Kas puitu saab treida ka puidu käsitsi töötlemisel kasutatavate peitlitega?
