Ketastoorikute treimine
Ketastoorikus on puidukiudude suund risti pöörlemisteljega. Need toorikud lõigatakse välja lauast või kitsamatest liistudest kokkuliimitud plaadist. Treitooriku materjalil tuleb kõigepealt üks külg sirgeks hööveldada ja võimalusel hööveldada see paksushöövelpingil kindlasse paksusmõõtu. Seejärel märgitakse materjalile sirkliga ringjoon, mille läbimõõt on treitava eseme omast 5 mm suurem. Toorik saetakse mööda märkjoont välja elektritikksae või lintsaega (joon. A 99).
Tooriku ettevalmistusse kuulub ka kinnitusmooduse valik. Kõige lihtsam on kinnitada toorik kinnituskettale puidukruvidega. Seda saab teha siis, kui treitaval esemel pole sisemist õõnsust. Treitoorikule tõmmatakse sirkliga abiringjoon, mille läbimõõt on võrdne kinnitusketta välisläbimõõduga. See võimaldab tooriku tsentreerida. Kui esemele on vaja treida sisekontuure, tuleb tooriku tagaküljele liimida väheväärtuslikust puidust abiketas, pannes nende vahele kihi tihedat paberit (kirjapaberit või nn. jõupaberit) (joon. A 100). Sellise paberi nihketugevus on piisavalt suur tooriku treimiseks, tõmbetugevus aga tunduvalt väiksem kui puidul. Seetõttu saab valmis tööeseme abikettast hõlpsasti lahutada, lüües nende vahele lapikpeitli tera.
Esemeid, mille tsentris on ava, saab hõlpsasti treida poldi või puittorni otsas. Selleks peab ketaskinniti tsentris olema keermestatud ava. Avasse keeratakse sobiva pikkusega tikkpolt ja toorikusse puuritakse selle poldi läbimõõdule vastav ava. Toorik surutakse vastu kinnitusketast seibi ja mutri abil (joon. A 101). Ketastooriku kinnitamiseks sobiva puittorni võib ise valmistada. Selleks tuleb silindrilisse padrunisse lüüa piisava läbimõõduga astmeline puitsilinder ja selle otsa treida sobiva pikkuse ja läbimõõduga ümartapp, nn torn. Tooriku tsentrisse puuritava ava läbimõõt peab olema torni läbimõõdust 0,1–0,2 mm väiksem, sest toorik tuleb piisavalt tugevasti torni otsa pressida (joon. A 102).
Kui treipingil on tsentreeriv padrun, saab toorikuid kinnitada otse padrunisse. Seest õõnsa eseme toorik kinnitatakse esialgu nii, et nõgus külg jääb padruni poole. Selleks tuleb toorikusse puurida 3 ava läbimõõduga 25 mm või 1 ava läbimõõduga vähemalt 50mm ja sügavusega 10 mm. Nendest avadest saab tooriku haarata pakkide otstega. Kui tooriku välispind ja tagakülg on saanud õige vormi, treitakse sinna samasugune süvend nagu algul tehti teisele küljele puuriga. Sealt on peale ringipööramist võimalik tööeset uuesti pakkidega haarata (joon. A 103). Õõnsuseta eseme tooriku haaramiseks padruni pakkidega tuleb selle külge, nagu ketaskinniti puhulgi liimida abiketas ja vahetada ära padruni pakid (joon. A 104).
Ketastooriku treimisel on väga oluline valida töövõlli ja tooriku optimaalne pöörlemissagedus, sest suure läbimõõduga tooriku välisservas on tooriku joonkiirus tunduvalt suurem kui pikitooriku puhul. Ohutusnõuded lubavad täispuidust toorikuid treida joonkiirusega kuni 15 m/s ja liimitud toorikuid 10 m/s. Selle alusel koostatud graafikult võib leida igale tooriku läbimõõdule vastava pöörlemissageduse (joon. A 105). Treipingi töövõlli pöörlemissagedust muudetakse kiilrihma ümbertõstmisega astmelistel rihmaratastel.
Ketastooriku treimisel seatakse tugiraud nii, et peitli lõikeserv asuks tooriku pöördtelje kõrgusel. Tooriku külgserv treitakse ümmarguseks, s.t. et toorik tasakaalustatakse teravnurkse koorimispeitliga. Seejuures on peitli pikitelg risti lõiketasapinnaga ja peitel lõikab tera tipuga (joon. A 107). Nii ei saada küll siledat pinda, kuid kitsas lõikeserv võimaldab tsentreerimata toorikust ohutult lõigata kitsast laastu. Külgpinna silumiseks kasutatakse lapikpeitlit, kaldpeitlit või eriliselt teritatud kumerpeitlit (joon. A 108). Otspind treitakse sirgeks ja kujupinnad moodustatakse keskmise laiusega kumerpeitliga (joon. A 109). Kumerpeitel lõikab kumeruse keskkohaga ja peitli pikitelg on alati suunatud treitava kumeruse keskpunkti poole. Kujupindu treitakse pärikiudu. Kumerad küljed treitakse tsentrist eemalduva, nõgusad küljed aga tsentrile läheneva ettenihkega (joon. A 110). Lõplik vorm ja siledus antakse kujupindadele kumera silupeitliga (joon. A 111). Kui soovitud vorm ja pinnasiledus on peitlitega kätte saadud, eemaldatakse tugiraud ja lihvitakse kõik pinnad hoolikalt üle.
Küsimused
- Millisest materjalist on kõige lihtsam valmistada abiketast?
- Milliste tooriku kinnitamise võtetega on kõige otstarbekam treida ümmargust pildiraami?
- Millises suunas on vaja nihutada kiilrihma, et treipingi töövõlli pöörlemissagedus väheneks (joon. A 106).
