2. Jalgrattamatk Peipsi äärde

Mitu päeva jalgrattamatk kestab?
​Mis on matka eesmärk?
​Milline on matka kõige pikem teelõik?
​Milline on matka kõige lühem teelõik?
​Mida teevad matkajad peatuspaikades?
​Missugune matkapäev meeldiks sulle kõige rohkem? Miks?

– Õpetaja Kübarsepp, ma ei ole matkaklubi liige, aga ma tahaksin ka jalgrattamatkast osa võtta.
​– Kas sul oma jalgratas on?
​– Jah, uus ja korralik maastikuratas, sain selle kevadel sünnipäevaks.
​– Tore. Aga kiiver ja helkurvest?
​– Kiiver on, aga helkurvesti võin kelleltki laenata.
​– Järelikult saavad varustusega asjad korda. Vastupidavust on sul ka, käid ju suurema osa ajast jalgrattaga koolis. Aga kuidas on lugu distsipliiniga? Sa ju tead, et sõidu ajal tuleb arvestada ka teiste sõitjate võimetega ja püsida rivis kindlal kohal.
​– Muidugi tean! Ega jalgrattamatk pole mingi rattaralli. Matkajuht otsustab, missuguses tempos ja kes kelle taga sõidab.
​– Rauli 10. klassist sa muidugi tunned? Otsi ta üles ja registreeri end osavõtjaks.
​– Aitäh! Olen väga rõõmus, et saan matkale tulla.

infot hankima, tiheda liiklusega teid vältima, kruusa- ja metsateid kasutama, loodust nautima, kiivrit kandma, matkarada kavandama, jalgratta tehnilist korrasolekut kontrollima, sõites õiget pikivahet säilitama, telki üles panema, lõkkepuid otsima, lõket tegema, lõket süütama, vett tooma, kiirnuudleid keetma, öörahust kinni pidama, kaerahelbeputru sööma, teed jooma, nõusid pesema, tekkinud prahti maha matma või lõkkes ära põletama, laagriplatsi korda tegema, järvevaadet nautima, matkavarustust ostma

1. Кто поставит палатку? Дима и Костя поставят. Они уже поставили палатку. Вы уже поставили палатку? Нет, ещё не поставили. Поставь палатку около деревьев! Поставьте палатку на берегу озера!
2. Пойдём в поход! Пойдём в поход? Мы не пойдём в поход. Почему ты не пошёл в поход? Никто не пошёл в поход. Они пойдут в поход на следующей неделе.
3. Мы разожгли костёр. Разожгите костёр! Тут нельзя разжигать костёр! Почему вы не разожгли костёр? Где можно разжечь костёр? Мы разожжём костёр на берегу озера. Как разжечь костёр?

KAUKSI

Peipsi järve põhjakaldal asub üks tuntumaid puhkekohti, mille nimi on Kauksi. Ainulaadseks teevad selle koha liivaluited. Neid luiteid nimetatakse ka „laulvaks liivaks”, sest ränikivi sisaldav liiv teeb häält, kui sellel kõnnitakse.

Kauksist algab supelrand, mis peaaegu katkematu ribana ulatub Vasknarvani. Veemõnusid saab nautida igaüks. Kes ujuda hästi ei oska, võib mõnuleda kaldaäärses vees, kel aga ujumisoskus hea, läheb rannast kaugemale vette. Rannas on tuulevaikne. Põhjatuuli peavad kinni rannamännid.

Supelranna lähedale on turistide jaoks ehitatud Kauksi Puhkeküla ja rajatud telkimis- ja lõkkeala. Matkajad saavad külastada looduskeskust, tutvuda Peipsi põhjaranniku looduse ja matkaradadega, lugeda raamatuid ja infovoldikuid, vaadata näitusi ja filme.

MATKAL

Matkal on ikka niisugune kord, et ööbimiskohta jõudes peab ruttu lõkke üles tegema, paja tulele panema ning telgid püstitama.

Oli küll otsustatud, et neid töid pidid telkide meeskonnad järjekorras tegema, kuid praktika näitas, et toidu valmistamine läks hästi tüdrukutel, poisid said aga kiiremini telkide püstitamisega hakkama.

Sellest siis vist tuligi, et poisid panid alati telgid üles ja tüdrukud olid köögis ametis.

Ühel õhtul, parajasti siis, kui käis telkide püstitamine, tuli Ilmar teatega, et jõgi on kalu täis. Ta oli oma silmaga näinud tervet parve silla all ujumas.

Poiste telgid olid juba püsti, aga viimane, tüdrukute oma, oli alles kotis.

„Lähme proovime, laseme õnged vette! Telgiga on pärast aega küll.”

Töö jäigi pooleli. Kui tüdrukud nägid, et just nende telk on püstitamata, jätsid nad köögitööd pooleli ja hakkasid ise telki üles panema. Ega see nii raske olnudki. Natukese aja pärast võis asjad telki viia.

„Nüüd õhtusöök ja kiiresti magama!”

Selleks ajaks, kui poisid paari ahvenapojaga tagasi tulid, oli lõke kustunud, pott tühi, ainult ämbris oli natuke sooja vett.

„Muud polegi?” Kalamehed vaatasid tüdrukute telgi poole, aga rohkem küsimusi ei olnud – niigi oli kõik selge.

Sel õhtul sõid poisid ainult võileibu.

Siitpeale panid tüdrukud ise oma telgid üles, aga kalameestest pidi ikka mõni olema köögitoimkonnas, kuigi oleks tahtnud olla jõe või järve ääres.