136. Loe ja räägi!
Reisisellide matkatee läheb mööda Peipsi järve kallast. Loe teksti, otsi internetist lisaks kolm teemakohast fakti.
PEIPSI JÄRV
Peipsi-Pihkva järv on Euroopas suuruselt viies, Eestis aga kõige suurem. Peipsi järve ühendab Pihkva järvega Lämmijärv. Järve pikkus põhjast lõunasse on üle 140 kilomeetri. Peipsi järve põhja- ja lõunakallas on väga erinevad. Põhjakaldal on liivane rand, lõunakallas (Pihkva järv) on aga kinni kasvanud ning soostunud. Selle põhjus on, et põhjakaldal tõuseb maapind kiiremini kui lõunakaldal ning tulemusena valgub Peipsi järve vesi aeglaselt lõunasse ning ujutab üle uusi alasid.
Peipsi järve suubub ligi 30 suuremat või väiksemat jõge, näiteks Emajõgi, Võhandu, Piusa, Mustvee, Rannapungerja, Velikaja jõgi. Välja voolab Narva jõgi, millele on ehitatud Narva veehoidla. Peipsi järv on suur, kuid võrdlemisi madal. Suurim sügavus on ainult 15 meetrit. Talvel on Peipsi nagu teisedki Eesti järved kaetud jääga. Peipsi on üks kalarikkamaid järvi Euroopas. Siin on u 36 kalaliiki: peipsi tinti, rääbist, latikat, ahvenat, haugi, peipsi siiga ja teisi kalu.
Eesti ajaloos ja kultuuriloos on Peipsi järv tähtis olnud. Järv on andnud rahvale toitu, olnud ühendustee, kujunenud idapiiriks. Seal on peetud palju lahinguid alates kuulsast Jäälahingust 1242. a ja lõpetades lahingutega II maailmasõjas 1944. a. Muistendite järgi olevat Kalevipoeg ehitanud Peipsile koguni viis silda.
137. Lõpeta laused!
Tutvu õpiku kaardiga. Lõpeta laused Peipsi järve äärsete kohanimedega.
- Matkajad peatusid … .
- Jalgratturid külastasid … .
- Hommikul alustavad nad teed … .
- Kõik ootasid … külastamist.
- Kõige pikem peatus oli … .
- Kauksist sõitsime edasi … .
- Matka jooksul tutvusime … .
- See kuulus mees on pärit … .
- Mul on nüüd infovoldikud … .
138. Loe ja kirjelda!
Matkaklubi kroonikakirjutaja Regina Jõeäär kirjeldab esimeste matkapäevade ilma. Kirjelda ka sina sügist septembris, oktoobris ja novembris.
MUUTLIK SÜGIS
Tänase matkapäeva hommik oli jahe ja sombune. Päeva edenedes tekkisid järve kohale taevasse madalad hallid pilved. Puude ladvad hakkasid tuule käes vihisema. Järvele tekkisid kõrged vahused lained, mis pritsisid üle kallaste. Siis hakkas sadama. Ööbimispaika jõudes olime üleni porised ja läbimärjad. Kõige suurem mure oligi see, kuidas riided hommikuks kuivaks saada.
Ilm on hommikuks paranenud, vihmapilved kadunud. Päike kord paistab, kord kaob pilve taha. Alatskivi lossipark on imeilus. Üleöö on lehtpuude suvine rohelus kadunud. Haavasalu on nüüd tumepunane, toomingatel on lehed lillakaspunased, vahtratel hoopis mitut värvi kirjuks või helekollaseks läinud. Oi, kuidas kaasik kollendab! Sügis on saabunud.
Aeglaselt varisevad lehed. Juba on neid pudenenud puude ja põõsaste alla. Tuul keerutab lehed hunnikusse. Lehehunnikute all on soe. Sinna poevad ämblikud ja putukad külmavarju. Varisenud lehti kuhjab siil oma pessa, kuhu ta talveks magama poeb.
139. Vestle sõbraga.
Harjuta kahekõnet koos klassikaaslasega. Esitage see õpikut kasutamata.
– Regina, ma lugesin kooli veebilehelt sinu kirjutatud meeleolukat sügise kirjeldust. Kuidas sa suudad üheaegselt ratast vändata, teeolusid märgata ja samal ajal ka loodust jälgida?
– On see siis nii keeruline? Emotsioonid igal hetkel – kord pimestab päike silmi, siis näed värvilist lehesadu. Siis jälle ilmub taevasse linnuparv…
– Minu emotsioonid nii lillelised küll ei ole. Ma alustaksin nii – külm tuul peksab näkku, sõitsin porilombist läbi, olen üleni märg ja porine…
– Ära virise! Aga seenelõhnaline mets ja sarapuud, kust korjaksid taskud pähkleid täis? Ka tormine sügisilm ja kõrgete lainetega Peipsi võivad äratada sügavaid tundeid.
– Võivad küll. Aga paremini, kui seda teeb luuletaja Juhan Liiv, ei suuda küll vist keegi.
– Siinkohal olen sinuga nõus. Juhan Liivi sügisluuletused meeldivad ka mulle väga!
– Loodan, et sinustki saab kunagi kuulus kirjanik. Kui mitte luuletaja, siis proosakirjanik kindlasti.
– Tänan komplimendi eest!
140. Õpi luuletusi esitama!
Juhan Liiv on kirjutanud luuletusi kõigist aastaaegadest, aga tema lemmikaastaaeg oli sügis. Õpi luuletusi ilmekalt esitama. Õpi üks neist pähe.
NÕMM
Igav liiv ja tühi väli,
taevas pilvine;
jõuan tulles metsa äärde,
tuleb nõmmetee.
Männi roheline samet,
üksik metsatee,
pedak heleroheline,
kask kuldkollane.
Pedak heleroheline,
kask kuldkollane!
Nõmm on sügisele
langend kaenlasse.
SÜGISLILL
Tuulehoogudel,
tormipilvedel
sõuab sügise
üle väljade;
üle väljade,
üle aedade,
lehed, rohud, puud
vihmast tilguvad.
Pilv see põgenes
tormituule eest;
läbi pilvede
paistab päikene.
Vihmapisarad
rohus läigivad
kalliskivina,
imeilusad.
Oli rahehoog,
oli vihmavoog:
ära läksivad
pilved tuldud teed.
Seal kus aianurk,
väike murumaa
kambri akna all
lehtel kaetud:
vaatab sambla seest
kuivand kulu seest
valge lilleke
vastu armsasti.
Karske sügise
karske lilleke –
kauge päikese
viimne armastus!
SÜGIS
Kaselehekene
meie väraval
langeb oksalt alla,
langeb värinal.
Vaatan metsa poole:
sügis väsinud!
Vaatan taeva poole;
pilve vanunud!
Minu meel ja mõte
nagu leheke!
Kurva pilve, närtsind
metsa sarnane!
E-ülesanne. Järjesta!
SÜGIS
- Kaselehekene
- meie väraval
- langeb värinal.
- langeb oksalt alla,
- sügis väsinud!
- Vaatan taeva poole:
- Vaatan metsa poole:
- pilve vanunud!
- Minu meel ja mõte
- Kurva pilve, närtsind
- nagu leheke!
- metsa sarnane!
141. Leia ja kirjuta sõnu!
Leia ja kirjuta luuletustest välja sõnad, millega luuletaja Juhan Liiv kirjeldab sügisest meeleolu.
Sügis saabub (kuidas?) … ja …, taevas on … ja …, mänd nõmmeteel on (mis värvi?) …, kask …, kaseleht langeb (kuidas?) …, sügis on …, mets on …, vihmapiisad läigivad rohus (kuidas?) …, lilleke vaatab sambla seest (kuidas?) …, sügislilleke sambla ja kuivanud kulu sees on (missugune?) … .
142. Leia eestikeelsed vasted!
Leia luuletustest eestikeelsed vasted (соответствия).
Пустошь прильнула к осени; одинокая лесная тропинка; жёлто-золотая берёза; зелёный бархат сосны; скучный и голый песчаник, усталая осень; мысли похожи на грустые облака; дрожа, падают листочки берёзы; с листвы деревьев капают дождинки; сквозь тучи светит солнце; слезинки дождя блестят, как драгоценные камни; шёл град, шёл порывистый дождь; из мха выглядывает белый цветочек; последняя любовь далёкого солнца; свежий цветочек свежей осени.
143. Loe ja võrdle!
Loe ning võrdle käänamist alg- ja keskvõrdes. Pööra tähelepanu keskvõrde käändelõppudele. Koosta lauseid kuues käändes.
ALGVÕRRE | KESKVÕRRE | ||
Nimetav | mis? | madal vesi | madalam vesi |
144. E-ülesanne. Jätka näidise järgi!
NÄIDIS:
Siin on järv sügav, aga seal veel sügavam.
1. Siin on vesi madal, aga seal on see veel .
2. Selles kohas on jõgi lai, aga teises kohas on see veel .
3. Siin on kallas soine, aga seal on see veelgi .
4. Selles kohas on jõgi kitsas, aga mujal on see veel .
5. Siin on kallas kuiv, aga seal on see veel .
6. Siin on mäed kõrged, aga kaugemal on need veel .
7. Siin on rand puhas, aga põhja pool on see veel .
8. Siin on vaade järvele avar, aga teisel pool on see veelgi .
9. Siin on loodus kaunis, aga Lõuna-Eestis on see veel .
10. See puhkemaja on tuntud, aga too seal on veelgi .
11. Siin on vesi puhas, aga naabrite juures on see veel .
12. See telk on mugav, aga teie telk on veel .
13. Siin on vesi must, aga mujal on see kahjuks veel .
14. See laagriplats on hea, aga eelmine oli veel .
145. Võrdle!
Võrdle kahte moodi.
NÄIDIS:
Rannapungerja on tuntum kui Kauksi.
Kauksi on vähem tuntud kui Rannapungerja.
Peipsi järv – Võrtsjärv (suurus)
Peipsi järv – Rõuge Suurjärv (sügavus)
Võhandu jõgi – Narva jõgi (pikkus)
järve lõunakallas – põhjakallas (soisus)
järve keskosa – põhjaosa (laius)
järve idakallas – põhjakallas (kaunidus)
Peipsi järv – Pühajärv (kalarikkus)
Peipsi järv – Lämmijärv (vee temperatuur)
146. Loe sõnaühendeid!
Loe sõnaühendeid kesk- ja ülivõrdes.
ilus suvepäev, ilusal suvepäeval, ilusast suvepäevast, ilusaks suvepäevaks, ilusa suvepäevaga, ilusa suvepäevata; tuuline sügispäev, tuulist sügispäeva, tuulisest sügispäevast, tuulisel sügispäeval, tuuliseks sügispäevaks; noor matkaja, noorel matkajal, noorele matkajale, noore matkajaga, noorelt matkajalt, noore matkajata; kuulus luuletaja, kuulsa luuletaja, kuulsast luuletajast, kuulsat luuletajat, kuulsale luuletajale, kuulsalt luuletajalt, kuulsaks luuletajaks, kuulsa luuletajana, kuulsa luuletajaga
Täida ülesanded 52, 53, 54 ja 55 e-töövihikus.
Õpi ära uued sõnad!
suubuma, suubuda, suubub – впадать
ühendama, ühendada, ühendan – соединять, объединять
haug, haugi, haugi – щука
paranema (ilm), paraneda, paraneb – улучшаться
latikas, latika, latikat – лещь
vee/hoidla, -hoidla, -hoidlat – водохранилище
soo, soo, sood – болото
soine, soise, soist – болотистый
laine, laine, lainet – волна
lehe/sadu, -saju, -sadu – листопад
muutlik, muutliku, muutlikku – изменчивый, переменчивый
E-ülesanne. Uued sõnad
suubuma, suubuda, suubub –
ühendama, ühendada, ühendan –
haug, haugi, haugi –
paranema (ilm), paraneda, paraneb –
latikas, latika, latikat –
vee/hoidla, -hoidla, -hoidlat –
soo, soo, sood –
soine, soise, soist –
laine, laine, lainet –
lehe/sadu, -saju, -sadu –
muutlik, muutliku, muutlikku –
