Kuidas teha vanematele rõõmu?
Mulle väga meeldis see artikkel koolilehes, kus räägiti väikeste asjade märkamisest. Nii püüdsin ka ise nüüd olla tähelepanelikum ja märgata, mida näiteks lähedased kodus räägivad. Ja eile panin tähele, et ema ütles kaks korda, kuidas me võiksime koos rohkem toredaid asju ette võtta ning põnevalt koos aega veeta.
Mõeldud-tehtud! Juba järgmisel päeval otsustasin oma peret üllatada. Rääkisin vanaisaga ning palusin, et ta aitaks mul õhtuks neljale inimesele kinopiletid osta. Pärast kinokülastust plaanisin meile veel ühe toreda asja – piparkoogimaja ehitamise! Ja õhtu lõpuks mõtlesin, et võiksime sõita Keila-Joale. Ma vaatasin kaardilt, et ega see ei ole Tallinnast väga kaugel, aga seal pidi uskumatult ilus olema! Ana ise rääkis mulle!
Kui vanemad töölt koju jõudsid, hüüdsin neile: „Tere! Ärge võtke riideid ära, sest me läheme kohe kinno!” Ema ja isa vaatasid mind üllatunult: „Kinno? Kas kohe praegu?”
Imelik, miks nad üldse rõõmsad ei ole, mõtlesin omaette. Aga kinos oli meil siiski tore, sest film oli naljakas ja perega kinos käia on vahva!
Pärast filmi tulime kohe koju. Kui koduuksest sisse astusime, teatasin vanematele: „Ja nüüd tuleb veel üks üllatus! Me hakkame kõik koos piparkoogimaja tegema!”
„Ah nii, ega me seda äkki homme ei saaks ehitada,” küsis isa ja haigutas. Ma olin vist kurva näoga, sest ema ütles, et teeme ikka täna, sest Teelel on kõik nii ilusti valmis pandud.
Kui maja lõpuks valmis sai, oli kell palju ja õues juba täitsa pime. Keila-Joale ei olnud tõesti enam mõtet sõita. Olin pisut õnnetu, sest plaan jäi ju poolikuks.
Isa sai kohe aru, et mul on midagi viga. „Mis viga, kullake? Kas piparkoogimaja ei meeldi?” küsis ta. Ma siis rääkisin talle, et tahtsin veel Keila-Joale sõita, ja et ma tegin seda kõike sellepärast, et ema rääkis eile, kuidas me võiks midagi kõik koos teha.
Selle peale jutustas ema mulle ühe imeliku loo. Ükskord päris ammu tahtis ta väga mu isale üllatust teha. Isa oli tööreisil Inglismaal ja ema sõitis talle sinna külla. Isa oli ema nähes väga üllatunud ja rõõmus. Aga kuna ta oli tööreisil, siis pidi ta palju tööd tegema. Samas tahtis ta ka mu emaga koos olla, sest ema oli nii kaugelt ainult tema pärast Inglismaale sõitnud! Ema jälle tundis end natuke pahasti, sest ta nägi, et ta segab isa.
See lugu pani mu mõtlema. Ehk oleks ma võinud teistelt küsida, kas nad tahavad täna kinno minna ja piparkoogimaja teha? Vaatasin isa. Ta tundus nii väsinud. Ta oleks vist hoopis puhata tahtnud. Ja ei tea, mis emal tänaseks plaanis oli … Ohkasin sügavalt.
Õnneks tuli isa ja kallistas mind. Ja ema ütles: „See oli sul väga armas mõte ja tore plaan. Me teame, et sa tahtsid head. Teinekord, kui sul nii suured plaanid on, siis küsi, kas teistel selleks ka aega ja jõudu on. Aga pisikesi üllatusi võid alati ja ilma küsimata teha!”
Ma naeratasin kavalalt, läksin kööki ja keetsin kõikidele tassi kakaod. Sest seda pole meie peres kunagi juhtunud, et me kakaod ei jaksaks juua!
Seleta ja jäta meelde!
|
Sõna või väljend |
Seletus või näide |
|
lähedane |
ehk kallis, armas inimene. Ma proovin alati märgata, mida mu lähedased mulle räägivad. |
|
tähelepanelik |
ehk selline, kes paneb hästi tähele. Kas sina kuulad oma treenerit tähelepanelikult? |
* E-ülesanne
Märgi igas reas üks sõna, mis ei ole pärit jutust „Kuidas teha vanematele rõõmu?”.
58. Tee kava!
Loe uuesti tähelepanelikult juttu „Kuidas teha vanematele rõõmu”. Tee jutu põhjal oma sõnadega vähemalt 7-punktiline kava!
Jutusta pool lugu võimalikult tekstilähedaselt oma kava abil pinginaabrile. Pinginaaber jutustab sulle loo teise poole!
59. Vasta küsimustele ja arutle!
- Kust sai Teele idee, et võiks oma vanemaid üllatada?
- Millega ei osanud Teele arvestada?
- Mis sa arvad, milliseid tundeid Teele selle õhtu jooksul tundis? Nimeta vähemalt kolm tunnet ja räägi nendest lähemalt!
- Mis sa arvad, mis tundeid tundsid vanemad selle õhtu jooksul? Nimeta vähemalt kolm tunnet ja räägi nendest lähemalt!
- Mis sa arvad, kas selle loo kohta võib öelda, et suur tükk ajab suu lõhki? Miks nii?
60. Räägi oma kogemusest!
Mõtle ühe korra peale, kui sina märkasid, et su vanematel on mõni mure, nad on väsinud või kurvad, ja seetõttu otsustasid neid üllatada. Räägi, mida sa siis tegid ja kuidas see läks. Kirjelda ka, mida sa siis tundsid! Mõtle ka sellele või küsi vanematelt, mida nemad selle üllatuse ajal tundsid!
Kui sulle ei meenu ükski selline hetk, siis mõtle, kuidas sa saaksid oma vanematele rõõmu teha. Mida sa siis võiksid tunda ja mis sa arvad, kuidas vanemad end siis tunneksid?
61. Kuulake ja lugege luuletust.
Tehke kokkuvõte, millest luuletus räägib!
Jõulutaadi ootel
Jaanus VaiksooJõuluõhtul terve pere ootas jõuluvana:
ootas isa, ootas ema, koer ja kirju kana,
ootas Ants ja ootas Kati, vanaema Vaike,
vanaisa, kiisu Nurr ning pesamuna väike.
Pidulauad juba kaetud,
metsast kuusekene saetud.
Säraküünlad särisesid,
vorstikesed värisesid.
Küll on maitsev, küll on magus!
Sülti, praadi – kõike jagus.
Verivorstid, hapukapsad …
kõhud täis ja pingul vatsad.
„Kus siis on küll jõuluvana?”
küsis noor ja küsis vana.
„Enam me ei soovi sinki.
Tahaksime jõulukinki!”
Äkki keegi krõbistas,
ukselinki lõgistas.
Ukse lahti tõmbas Kati,
uksel seisis … Une-Mati!
Kes veel tema kutsus siia!?
Puistas silma uneliiva.
Ema-isa haigutasid,
koerad-kassid maigutasid,
vanaisa pühkis silmi,
lapsed nägid unes pilvi.
Vanaemal kana kaisus.
Jõulud mokas, pühad raisus!
Siis kui saabus kesköötund,
magas pere õndsat und.
Maanteel tormas põhjapõder,
saanis istus laste sõber – jõulumees,
habe härmas, silmad vees.
Lõpuks kohal! Hüppas saanist,
saabus otsejoones Taanist.
Astus tuppa, hüüdis: „Tere!
Kas siin elab teie pere?”
Kogu pere ärkas üles.
Vanaemal kana süles,
haigutas ja hõõrus silmi –
on see unes või on ilmsi?
Otse nende voodi ees
seisis ehtne jõulumees!
Rõõmustasid Ants ja Kati.
Kuhu kadus Une-Mati?
Nüüd vast algas trall ja tants,
tantsis Kati, laulis Ants.
Vanaema luges salmi,
vanaisa veeris valmi.
Kutsu haukus, kiisu näugus,
kanakene kaagutas.
Isa lustis, ema naeris,
pesamuna kiigutas.
Säras kuusk ja tuiskas lumi.
Pidu kestis hommikuni.
Seleta ja jäta meelde!
|
Sõna või väljend |
Seletus või näide |
|
härmas |
ehk jääkristallidega kaetud. Kui isa talvel suusatab, siis läheb ta habe härma. |
|
krõbistama |
ehk krõbinat tekitama. Õde krõbistas kommipaberiga ja siis andis selle kommi mulle! |
lõgistama | ehk lõginal midagi tegema. Vend lõgistas ukselinki, et näha, kas see on korralikult kinni. |
pesamuna | ehk pere noorim laps. Teele on oma pere pesamuna. |
säraküünal | Vana-aastaööl põletame alati säraküünlaid. |
valm | ehk õpetlik lugu. Kas sa mäletad seda rebase ja jänesega valmi? |
veerima | ehk tähthaaval lugema. Ma veerisin 5-aastaselt sõnu kokku, 6-aastaselt lugesin juba hästi. |
* E-ülesanne
Tõsta luuletuse „Jõulutaadi ootel” põhjal laused õigesse järjekorda.
- Une-Mati puistas kõigile silma uneliiva.
- Samal ajal kihutas mööda maanteed jõuluvana.
- Terve pere jäi magama.
- Keegi kolistas ukse taga – see oli Une-Mati.
- Laud oli kaetud ja kuusk oli toas.
- Kui jõuluvana tuppa astus, ärkasid kõik üles.
- Käes oli jõuluõhtu ja kõik ootasid jõuluvana.
- Kõik rõõmustasid jõuluvana saabumise üle.
62. Vasta küsimustele luuletuse „Jõulutaadi ootel” põhjal!
- Mitu tegelast oli selles luuletuses? Nimeta kõik tegelased!
- Kirjelda tegelaste kodu!
- Mis ettevalmistused olid neil jõuluõhtuks tehtud?
- Keda nad külla ei oodanud, aga kes tuli?
- Mis siis juhtus?
- Keda nad külla ootasid? Kas ta tuli?
- Mis siis toimuma hakkas?
- Kirjelda, mida pere selle õhtu jooksul tunda võis!
- Kuidas kõik lõppes?
63. Selgita sõnade tähendust!
Loe uuesti sõnu tabelist „Seleta ja jäta meelde” ning selgita nende sõnade tähendust oma sõnadega luuletuse põhjal!
64. Rühmatöö „Luuletuse esitamine”
- Jagunege kahte rühma.
- Mõlemas rühmas jagage luuletus „Jõulutaadi ootel” omavahel salmide kaupa ära.
- Harjutage selle sujuvat ja ilmekat esitamist. Mõelge, mis on teie salmi mõte, mis sõnad seda mõtet kõige rohkem edasi annavad, kus on vaja pause teha jms.
- Harjutage ja kandke luuletus teisele rühmale ette!
- Teine rühm kuulab hoolikalt. Seejärel kiidab hea esituse eest ja nimetab 3 asja, mis esituse juures meeldis.
