Kes oli Kristjan Jaak Peterson?

Tema isa oli eestlasest pärisori, kes rändas Viljandist Riiga ja töötas seal kirikuteenrina. Nii sai Kristjan Jaak Peterson parema hariduse kui mõne lihtsa talupoja järeltulija.

Andekust ja hakkamist oli noorel Kristjan Jaagul palju. Erilist huvi tundis ta keelte vastu. 17. eluaastaks oskas ta lisaks läti ja eesti keelele ka ladina, prantsuse, saksa, vene ja rootsi keelt. Viimase õppis ta ära iseseisvalt, ilma sõnaraamatu abita.

Oma esimese luulevihiku pealkirjaks pani ta „Kristjan Jaak Petersoni laulud, Riia linnas, 1818”. Samal ajal hakkas ta pidama päevaraamatut „Kristjan Jaak Peterson ehk see mis ta mõtles ja tegi ja kuidas ta elas ja mis ta teada sai oma elu sees. Iseeneselt üles pandud 17-nda eluaasta sees, eluotsani.” Selles päevaraamatus on ta rõhutanud mõtet, et oma emakeele tundmine on tähtsam võõrkeelteoskusest. Peterson tegeles tõsiselt keeleteadusega, avaldades eesti keele kohta artikleid Pärnu pastori Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas „Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache” („Lisandusi eesti keele lähemaks tundmaõppimiseks”).

Oma õpinguid jätkas Kristjan Jaak Peterson Tartu ülikooli usuteaduskonnas, õppides veel lisaks heebrea, kaldea ja süüria keelt. Tudengiaastad olid aga nukrad. Kristjan Jaak oli vaene ja kuigi ta vabastati õppemaksust, pidi ta vahepeal lausa nälga kannatama.

Ülikooliaastatest on pärit tuntud lugu Kristjan Jaagust, kes rändab jalgsi Tartust oma koju Riiga. Sellest on ta kirjutanud luuletuses „Laul”:

Jumalaga nüüd, meie maa!
Ei ma nüüd kõnni
sinu kasemetsadessa,
kus lilled on õitsemas
ja laulemas linnud
ilusti puude varju’ella.

Tuule kõrts asub veel praegugi Lätis vana Riia-Tartu maantee ääres. Kui pikk maa on Tartust Riiga? Jutusta lugu sellest, kuidas sa ise kõnniksid selle maa maha jalgsi. Milliseid mõtteid tuleks sellisel teekonnal pähe?

Lisää aiheesta

Poeet mineviku varjust

Kristjan Jaak Petersoni luule tema enda eluajal trükis ei ilmunud. Nii olid tema luuletused 19. sajandi lugeja jaoks tundmatud. Petersoni looming avastati 20. sajandi alguses ja alles sada aastat pärast tema surma, 1922. aastal ilmus raamat „Kristian Jaak Peterson. Laulud, päevaraamat ja kirjad”. Tänapäeval tähistatakse eesti esimese rahvusluuletaja sünnikuupäeval 14. märtsil emakeelepäeva.