Inimese evolutsioon

Inimkonda on alati huvitanud, kuidas ja millal inimene Maale tekkis. Mitmesugused kivistised ja muud leiud on aidanud valgust heita inimese võimalikule arengukäigule, kuid päris selge pole see praeguseni. Inimese evolutsioonis on olnud mitu vaheetappi ja kõrvalharu.

Tänapäeval elavatest loomadest on inimesele lähimad sugulased inimahvid, neist eelkõige šimpans ja gorilla. Sugulusele viitavad sarnased tunnused, kuid on ka olulisi erinevusi, näiteks kõnnivad inimesed kahel jalal, suhtlevad kõneldes ning mõtlevad nii abstraktselt kui ka konkreetselt. Umbes 6–4 miljonit aastat tagasi hakkas inimahvlaste ja inimese eelkäijate rühm arenema kumbki oma arenguliini pidi. Seega on inimesed ja inimahvid ühise sugupuu eri harud.

Esimesi inimese liini esindajaid nimetatakse australopiteeki­deks. Nad elutsesid Aafrikas (u 3,5 miljoni aasta eest) ning luuleiud tõendavad, et neid oli mitu liiki. Esialgu veetsid nad vähemalt osa aega puude otsas. Kui kliima kuivenes ja metsade pindala vähenes, asusid nad elama maapinnale ning liikusid rühmadena puisrohtlates. Seal liikusid nad kahel jalal. Püstiasendis liikudes jäid käed vabaks ja nii oli lihtsam toitu hankida. Australopiteekide aju oli veel väike ja sarnanes praeguste inimahvide omaga.

Australopiteekidest arenesid umbes 2,3 mln aasta eest Aafrikas esimesed inimese perekonna (Homo) esindajad. Neile tänapäeva inimese eellastele anti nimeks osav inimene (Homo habilis), sest nad oskasid valmistada algelisi luust ja kivist tööriistu. Australopiteekidega võrreldes olid nad välimuselt rohkem tänapäeva inimese moodi ja ka nende aju maht oli suurem.

Osavast inimesest hiljem (u 1,9 mln aastat tagasi) tekkis Aafrikas püstine inimene (Homo erectus). Nemad olid päris suured, kuni 1,85 meetri pikkused ja ka nende aju oli suurem kui eelkäijatel. Peale tööriistade valmistamise oskasid nad tuld teha. Nii sai toitu kuumutada ja sellest paremini toitaineid kätte. Koostöö jahil ja kalal arendas nende omavahelist suhtlemist. Nii hakkas kujunema kõnekeel. Püstine inimene levis ka Aafrikast kaugemale Euroopasse ja Aasiasse.

Australopiteegid e lõunaahvid olid umbes 3,5 miljonit aastat tagasi Ida- ja Põhja-Aafrikas väga levinud, kuid surid välja umbes 2 miljonit aastat tagasi. Üks australopiteegi liikidest pani evolutsioonis aluse inimese perekonnale

Australopiteek oli esimene primaat, kes hakkas kõndima kahel jalal

Osav inimene sarnanes nüüdis­inimesega välimuselt rohkem kui australopiteek. Oluline samm inimese evolutsioonis oli tema oskus valmistada algelisi tööriistu

Püstine inimene oskas teha tuld ja tal arenes algeline kõnekeel

Osav inimene ja püstine inimene

Leidude põhjal oletatakse, et umbes 200 000 aastat tagasi arenes Aafrikas nüüdisinimene ehk arukas inimene (Homo sapiens). Arvatakse, et ta ei arenenud otse püstisest inimesest, vaid et nende vahel oli veel mõni etapp. Esimeste nüüdisinimeste kolju oli sama suur ja samasuguse kujuga kui praegu elava inimese oma. Ilmselt oli tänapäeva inimese varajastel esindajatel ka mingisugune ühiskonnakorraldus. Nad valmistasid kunstipäraseid kivist tööriistu, mis olid keerukamad kui nende eellastel. Nüüdisinimene tegeles ka kunstiga.

Umbes 100 000 a eest hakkas nüüdisinimene Aafrikast välja rändama ja jõudis lõpuks kõikidele mandritele.

Samal ajal nüüdisinimesega elasid Euroopas ja Aasias ka neandertallased (umbes 200 000 kuni 30 000 aastat tagasi). Nad sarnanesid mõneti tänapäeva inimesega, kuid olid jässakama kehaehitusega ning nende nägu ilmestasid tugevad kulmukaared ja jõuline alalõualuu. Aju oli neil isegi suurem kui nüüdisaja inimesel. Neandertallased olid osavad kütid, kes elasid koobastes või omavalmistatud lihtsamates elamutes. Neil kujunes välja komme matta surnuid. Mingitel teadmata põhjustel surid neandertallased välja ja tänapäevani on säilinud ainult nüüdisinimene. Arvatakse, et neandertallased moodustavad inimese sugupuus ühe kõrvalharu. Kõigis Euroopa päritolu rahvastes on säilinud natuke neandertaallastelt pärit DNAd, mis näitab meie lähedast sugulust ja omavahelist ristumist.

Viimase 30 000 aasta jooksul pole inimese kehaehitus oluliselt muutunud. Tänapäeva inimest iseloomustab kehalise ja vaimse töö tegemise võime. See on seotud abstraktse mõtlemise ja kogemuste vahetamisega. Inimese arenengus on väga tähtis olnud kõneldes suhtlemine ja teadmiste talletamine. Nii sai teadmisi ja oskusi kaaslastele ning järglastele edasi anda, neid õpetada ning kasvatada. Inimese aju areng on teinud võimalikuks kultuuri sünni. Esmalt talletati teadmisi ja oskusi ainult mälus, hiljem aga hakati neid üles märkima. Algselt tehti seda joonistades, seejärel kirjutades, edaspidi raamatuid trükkides ning tänapäeval ka mitmesuguste elektrooniliste infokandjate abil. Viimastele saab talletada väga palju informatsiooni ning kasutada seda siis, kui vaja.