Rühmatöö. Millised olid tähtsamad sündmused Maa arengus?
Selleks, et saada paremat ettekujutust elu arengust Maal, valmistame ajatelje.
Töövahendid:
9 m pikkune nöör, paberiribad, pesulõksud või teip.
Töö käik
- Märkige nöörile ajaskaala nt sõlmedega, värviliste lindikestega või muul moel. Märkige ära iga meeter, nt tehke iga meetri järel sõlm. Saate skaala Maa arengu algusest kuni tänapäevani, kus 1 meeter vastab 500 miljonile aastale.
- Kirjutage paberiribadele tähtsamad evolutsiooni käigus toimunud sündmused. Ülesanded võib jagada nii, et igaüks või iga paar kirjutab ühe sündmuse ja millal see aset leidis.
Kindlasti peab olema ajateljel, mitu miljonit aastat tagasi- tekkis Maa - 4550
- tekkisid esimesed bakterid - 3500
- tekkisid esimesed fotosünteesivad organismid – 2500
- tekkisid päristuumsed organismid – 2000
- tekkisid hulkraksed – 1500
- algas kivisöeajastu – 350
- elasid dinosaurused – 200-150
- tekkisid esimesed inimese eellased – 2
Lisage veel teisigi olulisi sündmusi. - Kinnitage paberiribad pesulõksude või teibiga nöörile õigesse kohta. Nii on evolutsiooni tähtsamate sündmuste toimumisaeg selgelt silme ees.
Nööri asemel võib ajatelje teha ka 45 paberilehest, mis kinnitatakse järjestikku klassi või koridori seinale. Iga leht vastab 100 miljonile aastale ja igaühele neist kirjutatakse vastav number (nt 4550 mln a.t, 3500 mln a.t jne). Evolutsiooni tähtsündmused kirjutatakse vastavatele lehtedele.
Kes asustasid Maad eri aegadel?
Jagage või loosige õpilaste vahel punktid ajateljel vahemikus 600–100 mln a.t. Iga õpilane kirjeldab ühte organismi, kes sel ajal võis Maal elada (kes ta oli, kus ja millal elas, millised kohastumused tal võisid olla, milline oli tema eluviis jms). Kirjelduse juurde võiks ka pildi joonistada.
Reastage (kinnitage tahvlile või seinale) organismid kronoloogilises järjekorras. Kui klassis koostati ka eelmise ülesande ajaskaala, siis paigutage organismid ajaskaalale.
Igaüks tutvustab teistele oma organismi.
Kuidas koguda kivistisi?
Fossiilide kollektsioneerimine on maailmas laialt levinud hobi, millega tegelevad paljud kivide salapära vastu huvi tundvad inimesed, kirjutavad geoloogid Oive Tinn ja Tõnu Meidla Eesti Looduses. Kollektsionääride tähelepanekud võivad vahel olla väärtuslikud ka teaduse seisukohast. Samas tuleb kivististe kogumisel silmas pidada kindlaid reegleid, et mitte kahjustada loodust. Näiteks ei ole lubatud vasaraga paljandi kallale minna ega haruldasi kivistisi nende asupaigast eemaldada.
Kivistisi võib leida klibusel mererannal, kruusaaukudest, karjääridest, paljandite jalamil rusukaldes või aheraines leiduvast lahtisest kivimmaterjalist. Sageli võib leida fossiile, mille ümbriskivimit on juba loodus murendanud, vahel on aga vaja ümbriskivim eemaldada. Seda tehakse kas ettevaatlikult vasaraga koputades, kõva harjaga hõõrudes, peene nõelaga mikroskoobi all prepareerides või hapetega lahustades.
Kogutud kivimite määramine on eriti põnev, kuigi vahel päris keeruline. Määramisel on heaks abiliseks Ivar Puura raamat „Eesti kivistisi“, mis on ka internetis vabalt saadaval.
Allikas: O. Tinn ja T. Meidla artikkel Kuidas koguda kivistisi. Eesti Loodus 3/2006
Loe nimetatud Eesti Looduse artikkel läbi ja leia vastused küsimustele
Kokkuvõtteks
Tean,
- mis on bioloogiline evolutsioon;
- kuidas olelusvõitlus on seotud loodusliku valikuga;
- mis tähtsus on kohastumustel evolutsioonis;
- millised on evolutsiooni olulisemad etapid ja milline on inimese evolutsiooni eripära.
Oskan
- selgitada evolutsiooniteooria peamisi seisukohti;
- tuua näiteid evolutsiooni tõendite kohta;
- selgitada uute liikide tekkemehhanismi ja muutumist;
- analüüsida evolutsiooniliste muutuste osa organismide mitmekesistumisel ja levikus;
- võrrelda inimese ja teiste selgroogsete evolutsiooni.
- Service provided by Star Cloud LLC