1. Mis iseloomustab evolutsiooni? Tee õige valik.
- Uued liigid kujunevad paljude põlvkondade jooksul.
- Evolutsioonilised muutused toimuvad plahvatuslikult, kiiresti.
- Keeruka ehitusega organismid arenesid lihtsa ehitusega organismidest.
- Nii keerukad kui ka lihtsa ehitusega organismid tekkisid ühekorraga Maale kukkunud meteoriidiplahvatuse tagajärjel.
- Evolutsiooni käigus on kõik lihtsa ehitusega, st algeliste organismide rühmad välja surnud.
- Evolutsiooni käigus arenesid uued liigid ja osa liike suri välja, osa algelise ehitusega liike on aga säilinud tänapäevani.
- Praeguseks on liigid välja kujunenud ja uusi enam juurde ei teki, evolutsioon on lõppenud.
- Tänapäeval osa liike sureb välja, osa tekib juurde, seega evolutsioon jätkub.
2. Olelusvõitlus ja looduslik valik.
Miks toimub organismide vahel olelusvõitlus?
- Kõigile ei jätku toitu ega eluruumi.
- Kõigile ei jätku sigimiseks partnereid.
- Organismid on olemuselt võitlusaltid.
Millised organismid on olelusvõitluses alati teistest edukamad?
- Need, kes on suuremad.
- Need, keda on vähe.
- Need, kel on antud oludes sobivaimad tunnused.
Looduslik valik tähendab seda, et loodus valib välja need, kes sobivad antud elutingimustega kõige paremini: nad jäävad ellu ja paljunevad teistest rohkem. Miks on looduslik valik tähtis?
- Et populatsioonid kohastuksid, muutuksid elutingimustega paremini sobivaks.
- Et populatsioon muutuks väiksemaks.
- Et populatsioon ei muutuks, kui elutingimused muutuvad.
- Et järglastele antaks edasi antud oludes kõige kasulikumaid tunnuseid määravad geenid.
3. Valgejänese suvine pruun karvastik muutub talveks valgeks. Kuidas selline kohastumus võis tekkida? Kasuta selgituses olelusvõitluse mõistet.
Näidisvastus
Mõned valgejänesed olid talvel teistest heledama karvaga, mistõttu neil oli olelusvõitluses eelis. Parema kaitsevärvuse tõttu jäid nad suurema tõenäosusega ellu ja paljunesid. Nad andsid oma geenid edasi järglastele. Heledaid järglasi jäi omakorda rohkem ellu kui tumedakarvalisi. Loodusliku valiku tõttu populatsioon (ja liik) aja jooksul muutus: alles jäid valgejänesed, kes on talvel valged.
4. Looduses toimub looduslik valik, üks sordiaretuse meetodeid on aga kunstlik valik. Märgi plussiga, mis on omane kunstlikule valikule (KV), mis looduslikule valikule (LV), mis on neil ühist (KVLV), teistel juhtudel märgi punktiirile -.
KV | LV | KVLV | |
Valitakse välja sobivaimate tunnustega organismid. | |||
Tunnused valib inimene. | |||
Valitakse organismile sobivaimad tunnused. | |||
Valitakse inimesele kasulikud tunnused. |
5. Millised olid tähtsamad elu arengu etapid Maal? Järjesta need, alustades vanimast.
- Bakterite teke
- Maismaaloomade teke
- Selgroogsete teke
- Hulkraksete organismide teke
- Osoonikihi teke atmosfääris
- Fotosünteesivate bakterite teke
- Maismaataimede teke
6. Elu levimine maismaale. Tee õige valik.
Miks asusid taimed maismaale varem kui loomad?
- Loomad vajavad hingamiseks hapnikku ja seda toodavad taimed.
- Taimed vajavad hingamiseks hapnikku, seda toodavad nad ise.
- Taimed ei vaja hingamiseks hapnikku.
- Atmosfääris oli hapnik moodustanud kaitsva osoonikihi, kuid õhus polnud hingamiseks piisavalt hapnikku.
Milline keskkonna muutus võimaldas taimedel hakata kasvama ka maismaal?
- Muutus mulla koostis.
- Hakkas sadama vihma.
- Tekkis osoonikiht.
- Õhu koostis muutus hapnikurikkaks.
Kuidas mõjutas hapniku lisandumine atmosfääri elu maakeral?
- Tekkis UV-kiirguse eest kaitsev osoonikiht, mistõttu sai võimalikuks elu ka veest väljas maismaal.
- Kuna õhku lisandus piisavalt hapnikku, said loomad hakata elama ka maismaal.
- Atmosfääri lisandunud hapniku tõttu muutusid organismid ülisuureks.
Kes olid esimesed maismaaloomad?
- Roomajad
- Kahepaiksed
- Selgrootud
7. Taimede ja loomade evolutsioon. Vasta küsimustele ja tee õige valik.
Vanaaegkonnas valitsesid eostaimed. Miks muutusid keskaegkonnas valitsevaks paljasseemnetaimed?
- kliima muutus kuivemaks
- eostaimedel polnud juhtsooni
- paljasseemnetaimed ei vaja paljunemiseks vett
- eostaimedel polnud aurumist takistavat kattekude
Miks on tänapäeval valitsevaks loomarühmaks imetajad, mitte roomajad? Millised on imetajate eelised roomajate ees?
- nad on püsisoojased
- nad ei vaja paljunemiseks vett
- järglased on paremini kaitstud: nad arenevad emaslooma kehas, neid toidetakse piimaga ja hoolitsetakse nende eest
- neil on karvkate, mis aitab kehatemperatuuri säilitada
- nahk kaitseb neid kuivamise eest
Miks said püsisoojased loomad asustada ka neid alasid, kus kõigusoojased elada ei saanud?
Vastuste õigsust kontrolli peatükist 8. 3.
Miks olid roomajad kahepaiksetest edukamad ja muutusid keskaegkonnaks valitsevaks. Märgi õiged variandid.
- Nende keha ei kuivanud kergesti.
- Neil oli kehaväline viljastamine.
- Nende sigimine ei sõltunud veekogust, nad said muneda maismaale.
- Nad said elada nii niisketes kui ka kuivades paikades.
8. Inimese evolutsioon. Vasta küsimustele.
Australopiteegid hakkasid kõndima kahel jalal. Miks oli see kasulik?
Kuidas mõjutas inimese eellaste arengut oskus tööriistu valmistada?
Miks hakkas püstisel inimesel arenema kõnekeel?
Vastuste õigsust kontrolli peatükist 8. 4.
9. Mürgi mõju putukapopulatsioonile. Vali ülesandes õige variant. Vaata ka skeemi putukate resistentsuse kohta.
Kui taimi kahjurputukate vastu pritsida, hävib enamik kahjureid. Mõni teistest vastupidavam võib ellu jääda . Toimub .
Kui pritsida kogu aeg ühe ja sama mürgiga, siis vastupidavamad kahjurid . Nii võib kogu kahjuripopulatsioon muutuda .
Kui mürke aastati vahetada, siis enamik kahjureid sureb ja kogu populatsioon .
Organismirühma muutumist põlvkondade jooksul nimetatakse .
10. Olulised mõisted
antud tingimustes edukamate organismide ellujäämine ja paljunemine
organismide omadus, mis takistab nende ristumist teist liiki organismidega
liikide järkjärguline muutumine põlvkondade jooksul
eluslooduse ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu
organismide omavaheline konkureerimine eluks vajalike tingimuste pärast
eluks ja järglaste saamiseks sobivaimate pärilike tunnuste tekkimine antud keskkonnas
samast liigist isendite erinemine üksteisest
