Loe ja mõtle!
Väikelinna kooli matemaatikaõpetaja Madis Matt palus oma õpilastel uurida, kui suur on kodulinna elanike arv. Õpilased hankisid andmeid mitmetest allikatest ja said erinevaid arve. Jüri olevat leidnud kodulinna veebilehelt, et see arv on 17 200. Riina on enda arvates täpsem: tema olevat leidnud hiljutisest ajalehest, et 1. jaanuaril oli linnas 17 218 inimest. Rein arvab, et ainult temal on õigus. Tema isa töötab linnavalitsuses ja olevat öelnud, et eile oli linnaelanike registris (nimekirjas) 17 238 inimest. Juku ajab end tagapingis püsti. Temal polevat olnud aega neid arve otsida, kuid ta olevat kuulnud, et linnas on umbes 17 000 elanikku.
Kellel on õigus?
Õpetaja Madis Matt kiidab õpilasi ja ütleb, et igaühel on omamoodi õigus. On selliseid arve, mis teatud ajahetkel võivad küll täpsed olla, kuid mille madalamad järgud on kiiresti muutuvad (näiteks linnaelanike sisse- ja väljasõit, sündimine, suremine). Sellised muutuvad numbrid asendatakse nullidega ning saadakse ülevaatlikum ja paremini meeldejääv ümardatud arv. Naturaalarvu ümardamisel mingi järguni asendatakse kõik sellest järgust paremal olevad numbrid nullidega. Seejuures juhindutakse järgmisest reeglist:
Kui esimene number paremal pool seda järku, milleni ümardatakse, on 5, 6, 7, 8 või 9, siis suurendatakse viimast järku 1 võrra;
muul juhul jääb see järk endiseks.
Antud arv ja selle ümardamisel saadud arv on ligikaudselt võrdsed. Seepärast kirjutatakse nende vahele ligikaudse võrduse märk ≈. Nii võiksime eespool vaadeldud linnaelanike arvu ümardamisel kirjutada:
Ära unusta ümardatud numbreid asendada nullidega!
Selgita ise järgnevat ümardamist:
 | ||||||||
Ümardamist kasutatakse sageli arvutustulemuse õigsuse ligikaudsel hindamisel. Vaatleme näiteks korrutist 682 · 51. Enne (või ka pärast) täpset arvutamist hindame seda korrutist ligikaudu peast. Selleks ümardame tegurid nende kõrgeima järguni ja me saame: 682 · 51 ≈ 700 · 50 = 35 000.
Tulemus ütleb, et korrutise täpne väärtus peab olema arvu 35 000 „ümbruses”. Tegelikult nii ongi:
682 · 51 = 34 782.
Vahel me saame õigsuse ligikaudsel hindamisel otsustada, kas tegelik arvutamise tulemus on ligikaudsest hinnangust suurem või väiksem.
 |
||||||||
682 + 47 ≈ 700 + 50 = 750
Tegelik vastus on ligikaudsest vastusest väiksem.
682 · 47 ≈ 700 · 50 = 35 000
Tegelik vastus on ligikaudsest vastusest väiksem.
637 + 42 ≈ 600 + 40 = 640
Tegelik vastus on ligikaudsest vastusest suurem.
637 · 42 ≈ 600 · 40 = 24 000
Tegelik vastus on ligikaudsest vastusest suurem.
Ülesanded A
 |
||||||||
97.
Leia eelnevast tekstist naturaalarvude ümardamise reegel. Loe reeglit ja mõtle läbi näited. Selgita, mida tähendab ümardada arv kümnelisteni, tuhandelisteni, miljonilisteni.
473 ≈
3471 ≈
12 005 ≈
70 275 ≈
867 561 ≈
980 479 ≈
Arv | Kümnelisteni | Sajalisteni | Tuhandelisteni |
318 m | |||
4807 m | |||
8848 m |
Ülesanded B
 |
||||||||
1) Eesti Vabariik loodi 1918. a. | |
2) Eestis läks 2011. a. esimesse klassi 13 400 õpilast. | Aastaarv |
3) Eesti territoorium on jaotatud 15 maakonnaks. | |
4) Eesti Vabariigi Riigikogus on 101 liiget. | |
5) Tallinna kaugus Helsinkist on 82 km. | |
6) Saaremaa pindala on 2671 km2. |
Koosta ja lahenda ülesandeid nende andmete põhjal.
Eesti maakonnad
Harju – 4333 km2 Hiiu – 1023 km2 Ida-Viru – 3364 km2 Jõgeva – 2604 km2 Järva – 2461 km2 | Lääne – 2383 km2 Lääne-Viru – 3627 km2 Põlva – 2165 km2 Pärnu – 4807 km2 Rapla – 2980 km2 | Saare – 2922 km2 Tartu – 2993 km2 Valga – 2044 km2 Viljandi – 3422 km2 Võru – 2305 km2 |
