Kui kahe sirge lõikumisel tekib nende vahele täisnurk, siis nimetatakse neid sirgeid ristuvateks sirgeteks. Kui sirged s ja t ristuvad, nagu joonisel A, siis kirjutatakse s ⊥ t või t ⊥ s (loe: sirged s ja t on risti).
 | ||||
Sirgete ristumine on lõikumise erijuht: iga kaks ristuvat sirget on ühtlasi ka lõikuvad, kuid iga kaks lõikuvat sirget ei ole risti (joonis B). Teede ristmik ei tähenda, et teed on risti (vt §3.6, §3.7).
 | ||||||||
Ristuvate sirgete joonestamiseks kasutatakse nurklauda. Jooniselt näeme, kuidas joonestada antud sirgele ristsirget läbi punkti, mis asetseb väljaspool antud sirget. Samamoodi saab antud sirgele joonestada ristsirge läbi punkti, mis asetseb antud sirgel.
 |
||||||
Mõlemal juhul selgub, et
läbi antud punkti saab antud sirgele joonestada ainult ühe ristsirge.
Kui kaks lõiku asetsevad ristuvatel sirgetel, siis neid lõike nimetatakse samuti ristuvateks lõikudeks. Näiteks on joonisel kujutatud ristuvad lõigud AB ja CD (kuigi neil ei ole ühiseid punkte).
 |
||||||
Ülesanded A
 |
||||||||
- mis on ristuvad sirged;
- mitu ristsirget saab joonestada antud sirgele läbi antud punkti.
 |
Kontrolli oma arvamust nurklaua abil. |
Mitu niisugust sirget saab joonestada läbi punkti A?
Vastus. Läbi punkti A saab joonestada
Mitu niisugust sirget saab joonestada läbi punkti M?
Vastus. Läbi punkti M saab joonestada
790.
Joonesta mingi sirge ja väljaspool seda üks punkt. Joonesta sellest punktist lähtuvaid lõike, mis ühendavad seda punkti sirge erinevate punktidega. Mõõda nende lõikude pikkused. Joonesta ka lühim lõik antud punktist kuni sirgeni. Milline on selle lõigu ja sirge vastastikune asend?
∠KOL = °
∠KOL = °
∠KOL = °
793.
Murra paberleht nagu näidatud joonisel. Kuidas voltida paberit nii, et saada murdejoonega ristuv lõik?
 | |||||
Ülesanded B
 |
||||||||
794.
Joonesta sirge ja sellele kaks ristsirget läbi vabalt võetud kahe punkti. Selgita, kas alati leidub kaks sellist sirget.
∠AOD = °
∠DOB = °
ja selgita,
- miks kirjeldatud näidetes on ristseis vajalik;
- milliste vahenditega ristseisu kontrollitakse.
 Loodimine |
||||||
∠POM = °
∠LOR = °
