Kirjandusteos ühe säutsuga

Kuidas loovalt ja põnevalt kirjeldada ühe pikema proosateose sisu? Kuidas teha seda nii, et tulemus oleks mänguline, vihjeline ja pakuks kuulajale või lugejale äratundmisrõõmu? Üks võimalus on kirjutada tviteratuuri eeskujul väga lühike lugu.

Eelmisel aastal õppisime tviteratuuri kohta, et see on uus kirjandusliik, mis on sündinud interneti suhtlusportaali Twitter põhjal. Sealt on pärit ka tviteratuuri nimetus. Tviteratuuriks nimetatakse ilukirjanduslikku teksti, mille pikkuseks ei tohi olla rohkem kui 140 tähte. Kuna Twitter on tuletatud ingliskeelsest sõnast tweet (eesti keeles „säutsuma”), võib tviteratuuritekste nimetada kirjanduslikeks säutsudeks. Säuts on lõbus vorm, kuna meenutab anekdooti. Lugejale saab lühikeste ja teravmeelsete lugudega pakkuda palju avastamisrõõmu ja naeru:

„Penn su mõtete eest,” ütles rahandusminister haridusministrile.
                                                                                                ​Rein Raud

Tviteratuuri saab kasutada ka selleks, et luua juba olemasolevatest kirjandus­teostest lühemaid, n-ö minivariante. Tüdruku loodud säuts on tema visioon ühest kuulsast muinasjutust. Selle kohta, millise tuntud muinas­jutuga on tegemist, annab Tüdruk mitu vihjet: tegevus toimub väikese metsamaja läheduses, loos mainitud „ta” otsib saaki ning ühel teisel tegelasel on eredat värvi peakate. Ilmselt pole muinasjuttu raske ära arvata.

Põnev on valida välja üks tuntud teos, mida enamik on lugenud. Kuidas näiteks anda ühe säutsuga edasi ajalooline jutustus „Tasuja”?

Nagu näeme, pakuvad säutsud hea võimaluse võrrelda eri lugejate aru­saamu: Poisi arvates on „Tasujas” kõige silmatorkavam maarahva ülestõus, Tüdruk aga tõstab esile Jaanuse ja lossipreili Emilia suhte. „Tasujat” saab käsitada mõlema vaatenurga alt.

Säutsu mõistmiseks peame hästi tundma seda teost, mille kohta 140 tähe­ruumi pikkune lühivariant on kirjutatud. Olenevalt sellest, kuidas säuts on kirjutatud, võib meil vaja minna järgmisi teadmisi:

• teose põhisündmused ja tegevustiku astmed: millised on tegevust käivitavad sündmused, milline on tegevuse kõrgpunkt ja lõpptulemus;
• tegevuse koht ja aeg;
• kes ja millised on tegelased, mis on nende tegevuse eesmärgid, milliste väljakutsete ja raskustega nad kokku puutuvad;
• tegelaste omavahelised suhted: kes on peategelase liitlased ja vastased, milliste tegevustega tegelased üksteist mõjutavad.

Lisaks on oluline ära tabada teose õhustik, mille kirjanik on loonud. Näiteks „Tasuja” kohta sobib imehästi lause „Käes oli tasumise tund”, kuna see annab edasi teose ajaloolise sisu ja võitlusliku meeleolu.

Kirjanduslike säutsude kirjutamine ja nende üle arutlemine võib olla üllatavalt tõhus viis kirjandusteoste analüüsimiseks. Eriti põnevaks läheb siis, kui ühe ja sama teose kohta kirjutatud säutse omavahel võrrelda: kui üks lugeja otsustab teha säutsu tegelassuhete kohta, siis teine võib keskenduda hoopis tegevuspaigale, kolmas aga annab värvikalt edasi loo pöördelise hetke. Nii tekib lõpuks kirev ülevaade teose kõikidest tahkudest.