Frangi riigi tekkimine
Gallia põhjaosas elas hajali kogukondadena germaani rahvas, kes kutsusid ennast frankideks (tõlkes „vaprad, kartmatud“). Rooma riigi nõrkuseperioodil 3. sajandil olid nad tunginud üle Reini jõe läände ning rajanud seal asundused. Nad elasid väikestes külades, harisid põldu ja pidasid loomi. Paljud mehed leidsid teenistust Rooma sõjaväes, kus nad said hea õnne korral karjääri teha ja oma elujärge parandada. Kui Rooma riik kokku varises, haarasid kohalikud hõimupealikud võimu enda kätte.
Ühe niisuguse piirkonna juhiks sai 481. aastal Chlodovech (loe: klodoveh). Noor pealik, kes oli isalt võimu ülevõtmise ajal kõigest 16-aastane, asus otsekohe oma territooriumi laiendama. Juba 486. aastal hõivas ta viimase Rooma asevalitseja Syagriuse valduse ning suunas seejärel rünnakud teiste naabrite vastu. Ajapikku õnnestus tal vallutada peaaegu kogu Gallia. Samal ajal kõrvaldas ta oma põhikonkurendid, teised frangi väikevalitsejad, ning temast sai kõikide frankide kuningas.
Frankide tavaõigus
Chlodovechi valitsusajal pandi kirja frankide tavaõigus, nn Saali õigus, mida seni oli edasi antud suuliselt. See annab ajaloolastele hinnalist teavet tolle aja ühiskonna kohta. Järgnevalt mõned seadusesätted, mis puudutavad vaba inimese tapmist.
Kui keegi tapab vaba frangi või germaanlase, kes elab Saali õiguse all, peab ta maksma 8000 denaari.
Kui keegi tapab kuninga kaaskondlase, peab ta maksma 24 000 denaari.
Kui keegi tapab roomlase, kes on kuninga kostil, peab ta maksma 12 000 denaari.
Kui aga see roomlane ei söönud kuningaga ühes lauas ega olnud maaomanik, peab ta maksma 4000 denaari.
Kui keegi on löönud vaba naist, kes on käima peal, ja naine sureb, peab ta maksma 28 000 denaari.
Kui keegi tapab vaba naise, kes toob juba lapsi ilmale, peab ta maksma 24 000 denaari.
Kui aga naine enam lapsi ei saa [st on eakam], siis peab tema tapja maksma 8000 denaari.
- Germaani ühiskonnas oli algselt levinud veritasu põhimõte, mille järgi sugulastel oli aukohustus oma tapetud lähikondlase eest kätte maksta. Kuidas püüdis Saali õigus seda tava lõpetada?
- Otsusta seadusesätete põhjal, millistel inimgruppidel oli frangi ühiskonnas kõrgem väärtus.
- Mis võis olla põhjus, et viljakas eas naise tapmise eest tuli maksta kõrgemat hinda kui mehe tapmise eest?
Ristiusu vastuvõtmine
Chlodovech sai peagi aru, et suurt riiki suudab ta koos hoida ja valitseda vaid siis, kui kohalik rahvas ning Gallia piiskopid ja kloostrid teda toetavad. See polnud aga sugugi enesestmõistetav, sest franke oli vähe ja erinevalt roomlastest ning teistest Rooma territooriumile elama asunud germaani rahvastest olid nad alles paganad.
Lõpliku tõuke usuvahetuseks olevat andnud üks sõjakäik, mil franke ähvardas lüüasaamine. Alles kristliku Jumala poole pöördumine olevat sõjaõnne pööranud. 496. aasta jõulupühal lasi Chlodovech end koos oma sõjameestega ristida.
Nüüd oli Chlodovech esimene germaani soost kuningas, kes kuulus katoliku kirikusse. Teised Rooma riiki tunginud germaani rahvad olid võtnud ristiusu vastu varem ja veidi erineval kujul, mille valdav osa kirikust peagi eksituseks tunnistas. Chlodovech ja tema järglased võisid aga kõigis oma ettevõtmistes loota katoliku kiriku soosingule ja abile. Frangi valitsejatest sai omakorda kiriku peamine tugi ristiusu levitamisel.
- A
- B
- C
- D
Chlodovechi ristimine
Kuninganna käis Chlodovechile pidevalt peale, et ta lõpetaks ebajumalate teenimise, kuni viimaks puhkes sõda alemannidega. Vaenuväed pidasid armutut võitlust, veri voolas, ja Chlodovechi vägi hakkas alla jääma. Kui Chlodovech seda nägi, hüüdis ta taeva poole: „Jeesus Kristus! Räägitakse, et sa aitad neid, kes on kitsikuses, ja tood võidu neile, kes sinu peale loodavad. Aita mul mu vaenlasi võita. Siis hakkan ma sinusse uskuma ja lasen end sinu nimel ristida. Sest ma olen oma jumalaid appi kutsunud, aga nad ei aita mind.“ Kui ta oli nõnda palunud, pöörasid alemannid otsa ümber ja hakkasid põgenema.
Chlodovech astus omade keskele ja kogu rahvas hüüdis: „Ütleme lahti surelikest jumalaist, oleme valmis järgnema surematule Jumalale.“ Esimesena palus end ristida kuningas. Ta astus otsekui uus Constantinus basseini äärde ning kui ta oli ristimise tarvis vette astunud, pöördus Reimsi piiskop püha Remigius tema poole järgmiste sõnadega: „Langeta aeglaselt oma pea, oo sikamber, jumalda seda, mille põletasid, ning põleta ära see, mida jumaldasid.“ Nii sai kuningas Kristuse ristiga ristitud ja püha veega üle valatud. Ristitud said ka üle kolme tuhande mehe tema sõjaväest.
Toursi piiskopi Gregoriuse kroonika järgi, 6. sajand- Leia väljendid, millega iseloomustatakse Chlodovechi endist usku.
- Mis oli krooniku arvates Chlodovechi kristlaseks saamise põhjus?
- Miks võrreldakse Chlodovechi Rooma keisri Constantinusega?
Merovingide dünastia
Kui Chlodovech 511. aastal suri, pärandas ta poegadele Lääne-Euroopa kõige võimsama riigi. Tema järeltulijad, kes nimetasid end Merovingideks (st Chlodovechi müütilise esiisa Merovechi järeltulijateks), arvasid end olevat jumalikku päritolu ja pidasid vaid oma püha verd kõlblikuks voolama kuninga soontes. Et igal kuningapojal oli see verepühadus olemas, pretendeeris igaüks neist ka troonile. See tõi kaasa pidevad riigijagamised, võimuvõitluse ja perekondlikud tapatalgud.
Karolingide dünastia võimuletulek
Kodusõdade käigus koondus kogu võim merovingide paleeülemate kätte. Paleeülemad olid edukad sõjaväejuhid. Peaaegu igal aastal korraldati mõni suurem sõjaretk Frangi riigi võimu alt väljunud suurnike või välisvaenlaste vastu. Seesugused retked tõid ohtralt sõjasaaki, nii väärisesemeid kui ka uusi maavaldusi, mida paleeülemad said oma toetajatele jagada ja nii oma võimu kogu riigis kindlustada.
732. aastal tõkestas võimukas paleeülem Karl Martell moslemitest araablaste sissetungi Galliasse Poitiers’ (loe: puatjee) lahingus ja tõrjus nad edaspidi Püreneede taha. Seda võitu on vahel peetud üheks ajaloo pöördepunktiks, mis määras Euroopa saatuse. Karl omandas kristluse kaitsja oreooli ja tõusis oma sõjaretkedega õhtumaade võimsaimaks meheks. Tema poeg Pippin Lühike astus 751. aastal viimaks otsustava sammu: kõrvaldas troonilt viimase Merovingide soost kuninga ja pani aluse Karolingide dünastiale.
Et riigipööret õigustada ning kuningatiitlit kindlustada, sõlmis Pippin paavstiga mõlemale poolele kasuliku liidu. Paavst kiitis võimu ülevõtmise heaks ja tuli hiljem Pippinit isiklikult kroonima. Tänutäheks vabastas Pippin Itaalia keskosa langobardide käest ja andis paavstile valitseda. Sellest sai alguse Kirikuriik ja Püha Peetruse järglaste ilmalik võim.
Viimased Merovingide soost kuningad ja paleeülemad
Tegelik võim ja rikkus riigis oli paleeülemate, niinimetatud majordoomuste käes, kes seisid valitsuste eesotsas. Kuningal ei jäänud muud üle kui rahulduda tiitliga, istuda troonil oma lainetavate lokkide ja pügamata habemega* ning mängida valitsejat. Kui tal tuli ette võtta pikem reis, sõidutas sulane teda talupoja kombel vankris, mida vedas härjarakend. Nii sõitis ta paleesse, nii ka avalikele rahvakogunemistele, mida kaks korda aastas korraldati riigi hüvanguks. Majordoomus hoolitses aga kogu riigivalitsemise ja kõige muu eest, mida nii sise- kui ka välispoliitilistes küsimustes tuli ette võtta ja ellu viia.
* Pikad juuksed olid Merovingide kuninglikkuse eriline tunnus, pühaduse märk
Einhardus. Karl Suure elu. 9. sajandi algusViimastel Merovingidel oli samasugune roll nagu paljude tänapäeva riikide presidentidel, kes täidavad vaid esinduskohustusi.
- Mis eristab aga Merovingi kuningat tänapäeva presidendist? Leia vähemalt 3 erinevust.
Karl Suure vallutused
Pippini surma järel tõusis uueks kuningaks tema poeg Karl (valitses 768–814), kellest kujunes Karolingide dünastia silmapaistvaim valitseja. Juba kaasaegsed austasid teda lisanimega Suur, järelpõlved kutsusid aga „Euroopa isaks“. Karl jätkas oma eelkäijate sõjakat naabrite alistamise poliitikat. Tema neljakümne kuue valitsemisaasta jooksul möödusid vaid kaks aastat ilma sõja ja võitluseta. Karl Suure valitsemisajal saavutas Frangi riik oma suurima ulatuse.
Itaalias purustas Karl Suur langobardid, kes ohustasid paavsti ja Kirikuriiki, ning ühendas Põhja-Itaalia Frangi riigiga. Ida pool alustas Karl vallutustraditsiooni, milles olid ühendatud maa hõivamine ja rahva sunniviisiline ristiusustamine. Aastatel 772–803 alistati lakkamatute sõjakäikudega väikestes kogukondades elavad ja oma hõimuusundit järgivad saksid. Visast vastupanust hoolimata pidid nood viimaks rahu paluma ning ristiusu ja frankide võimuga leppima. Frangi riigiga liideti ka juba kristliku Baieri hertsogi valdused. Hispaanias sõdis Karl Suur moslemitega, kuid erilist edu ei saavutanud. Ühe järjekordse sõjakäigu lõpus sattus tema järelvägi Roncesvallesi (loe: ronsesvalles) mäekurus baskide varitsusele ja hävitati.
Sakside alistamine
Ühtki teist sõda peale selle ei olnud frangid pidanud sellise visaduse, meeleheitlikkuse ja vaevaga. Sest saksid olid metsik rahvas, kes kummardas ebajumalaid ja oli kristluse suhtes vaenulikult meelestatud. Piir meie ja nende maa-ala vahel jooksis peaaegu eranditult mööda tasandikku. Vaid mõnes üksikus paigas tuli ette selgemaid piirimärke, nagu suured metsad või mäed. Seepärast ei olnud mõrvadel, röövimistel ja põletamistel kummalgi poolel lõppu. Viimaks olid frangid nii kibestunud, et pidasid õigemaks saksidele mitte enam samaga vastata, vaid neile avalikult sõja kuulutada. [---] Kindlasti oleks sõda varem lõppenud, kui see oleks sakside reeturlikkuse juures võimalik olnud. On peaaegu võimatu kirjeldada, kui sageli pidid nad vastu võtma kaotuse ja alandlikult kuningale alistuma, kui sageli lubasid nad anda neilt nõutud pantvange ning vastu võtta kuninga saadikuid. [---] Lõpuks, kui Karl oli kõik (saksid) võitnud ja alistanud, viis ta 10 000 meest koos naiste ja lastega Elbe jõe mõlemalt kaldalt nende elukohtadest minema ning asustas nad hajutatult Galliasse ja Germaaniasse. Sõda lõppes täielikult alles siis, kui saksid võtsid vastu kuninga tingimused: nad pidid oma usust ja ebajumalateenistusest lahti ütlema, kristliku usu vastu võtma ja frankidega üheks rahvaks liituma.
Einhardus. Karl Suure elu. 9. sajandi algus- Millega põhjendab Einhardus sakside vallutamist?
- Millist meetodit kasutas keiser sakside vastupanu lõpetamiseks?
- Einhardus kirjeldab sõja puhkemist ja sakside vallutamist frankide vaatenurgast. Püüa kirjeldada sedasama sündmust sakside vaatenurgast.
Frangid. Merovingide ja Karolingide dünastia.
- 356 aastat
- 303 aastat
- 313 aastat
Tagasitee Hispaania sõjakäigult
Püreneede mäestikus Roncesvallesi mäekurus sattusid frangid mägirahva baskide varitsusele. Lahingus langenud markkrahv Rolandist sai hiljem rüütlite kangelaslaulude peategelane.
Tagasitee Hispaania sõjakäigult
Kui armee pikaks veninud rivis kitsal mägirajal liikus, ründasid baskid, kes olid end peitnud kõrgele mäetipule, selja tagant varustuskolonni ja seda kaitsvat järelväge ja tõrjusid nad ülevalt peale tungides alla orgu. Järgnenud veresaunas löödi frangid viimse meheni maha. Baskid riisusid kogu varustuse ja hajusid läheneva öö varjus kiiresti kõigis suundades laiali. Tänu oma kergele relvastusele ja lahingupaiga iseärasustele olid neil selles võitluses suured eelised. Rünnakus langesid Bretagne’i (loe: bretanji) markkrahv Roland ja paljud teised.
Einhardus. Karl Suure elu. 9. sajandi algus- Millist taktikat kasutasid baskid?
- Miks frangid selle lahingu kaotasid?
Mõisted
- dünastia – valitsejasugu, mitu samast suguvõsast ja üksteise järel võimul olnud ainuvalitsejat (kuningad, keisrid, tsaarid)
- Merovingid – Chlodovechist põlvnenud Frangi kuningate dünastia
- Karolingid – Karl Martellist põlvnenud Frangi kuningate dünastia
Küsimused
- Kirjelda Frangi riigi tekkimist.
- Miks otsustas Chlodovech ristiusu vastu võtta?
- Miks oli ristiusu vastuvõtmine Frangi riigi jaoks tähtis?
- Miks läks kogu võim Frangi riigis Merovingide paleeülemate kätte?
- Mis aitas Pippin Lühikesel võimu üle võtta?
- Loetle Karolingide tähtsamaid sõjalisi ettevõtmisi.
- Kuidas Karl Suur saksid ristiusku pööras?
