Hallitusseente ehk hallikutega oleme kõik kokku puutunud. Küll kipub hallitama minema leib, moos või mõni teine toiduaine. Siiski ei piirdu hallitus üksnes toiduainetega, hallitust võime leida pea kõikidest niisketest kohtadest, näiteks vannitoa seinalt. Tihti tunneme üksnes hallitusele iseloomulikku lõhna, pisikesi seeni nägemata. Hallitusseeni leidub seega kõikjal looduses.
- Milline on hallitusseente ehitus?
- Milliseid hallitusseente liike on olemas?
- Kuidas hallitusseened paljunevad?
Hallitusseente liike
Hallitusseente liike on palju.
Nimetuse alla „hallitusseened“ kuulub seeni mitmetest seenerühmadest. Neid kõiki ühendab see, et nende niidistik on kiirekasvuline ja nad moodustavad rohkesti õhus levivaid eoseid. Enamasti elavad nad surnud orgaanilisel ainel. Siiski on mõned liigid, kes elavad ka elusatel organismidel. Hallitusseeni näeme orgaanilise aine pinnal oleva peenikese valkjashalli, rohelise, kollase või musta kirmena. Tavaliselt esinevad kindlatel toiduainetel kindlat liiki hallitusseened (näiteks elab leival pintselhallik ja kartulil nutthallik), kuid keskkonnatingimused võivad mõnikord seda elukorda muuta.
Erinevate hallitusseente ehitus on erinev.
Hallitusseente hulgas on nii ainurakseid kui ka hulkrakseid seeni. Enamik neist moodustab pikki seeneniidistikke, mis paiknevad orgaanilise aine pinnal või sees. Meie silmale muutuvad seeneniidid nähtavaks alles siis, kui neid on väga palju koos.
Nutthallituse ehk nutthalliku seeneniidistiku moodustavad rakud, mille vaheseinad on kadunud. See tähendab, et seeneniidistiku moodustab üks pikk, paljude tuumade ja teiste rakuorganellidega rakk. Aga näiteks pintselhallituse ehk pintselhalliku seeneniidistik jaguneb selgelt eraldi rakkudeks, mis asetuvad ridamisi üksteise otstes, moodustades nii pika rakuketi.
Kasvutingimused
Hallitusseened vajavad kiireks kasvamiseks kindlaid tingimusi ja orgaanilisi ühendeid.
Hallitusseente kasvutingimused sarnanevad paljude ainuraksete ja bakterite omadega. Hallitusseened elavad samuti sageli inimtoidu peal või sees. Neile sobivad nii toored kui ka säilitatavad toidud (moosid, seened, liha), aga ka puitesemed ja kasvavad taimed. Vajalik on vaid neile sobivate orgaaniliste ühendite olemasolu. Hallitusseened, nagu kõik seened, eritavad läbi seeneniitide keskkonda mitmesuguseid aineid, mis lahustavad ümbritsevaid orgaanilisi ühendeid. Need lahustunud ained imenduvad tagasi seeneniidistiku rakkudesse. Mõned hallitusseened kasutavad toitainete hankimiseks ka muundunud hüüfe ehk seeneniite, mis on ühenduses elusorganismi rakkudega, imedes vajalikke toitaineid otse rakust. Hallitusseente elutegevuse käigus eritatavate ainete seas leidub sageli selliseid, mis elusorganismide jaoks on mürgised ehk toksilised.
Teiseks oluliseks mõjutajaks on temperatuur. Kuigi mitmed hallitusseened võivad kasvada ekstreemsete temperatuuride, näiteks –5 või +50 °C juures, on nendest enamiku kasvuks parim temperatuur siiski 20–30 °C. Kui sellele lisandub piisavalt niiskust, ongi põhitingimused hallitusseente kasvuks olemas.
Hapniku olemasolu on oluline üksnes osale hallitusseentest, teised suudavad edukalt hakkama saada ka hapnikuta keskkonnas. Valgusega on sarnane olukord. Üldiselt aga siiski valgust ei vajata.
Hallitusseentega nakatunud toiduaineid ei tohi mitte mingil juhul süüa!
Huvitav
Hallitusjuustude ajalugu ulatub väga kaugele ajas tagasi. Ühte tuntumat hallitusjuustu – Roqueforti juustu – on kirjalikes allikates mainitud juba peaaegu 2000 aastat tagasi. Ühel päeval väga kaua aega tagasi olevat üks noor lambakarjus karjatanud oma lambaid Lõuna-Prantsusmaal Roqueforti lähedal Combalou mäe jalamil. Keskpäevase päikese eest lähedal asuvasse koopasse varjudes asus ta sööma oma tagasihoidlikku lõunat, leiba ja lambapiimajuustu. Koopast juhtus aga mööduma kena karjuseneiu. Noormees unustas kohe söögi ning ruttas neiule järele, olles aga enne söögi koopa nurka peitnud. Uuesti sattus karjus samasse koopasse alles mitme nädala pärast. Leib oli hallitanud ning söögikõlbmatuks muutunud. Aga lambapiimajuustuga oli juhtunud midagi huvitavat. See oli hallitanud, kuid mitte tavapäraselt, vaid seda läbisid kanalitena tumerohelised hallitusesooned. Välimus ei olnud juustutükil kuigi ilus, kuid pikantne maitse oli suurepärane. Nii oligi sündinud Roqueforti juust. Tänaseni valmistatakse seda üksnes selles piirkonnas ning tänaseni „küpseb“ juust samades koobastes, kus kunagi puhkas noor karjus.
Hallitusseente paljunemine
Hallitusseened paljunevad eostega.
Nii nagu kõik seened, paljunevad ka hallitusseened eostega. Eosed arenevad vaid heades kasvutingimustes. Sellisel juhul kasvab osa seeneniitidest otse üles ning nende tipus moodustuvad eosed. Nutthallitusel moodustub seeneniidi otsa ümar eospea – eosla, milles valmivad eosed. Valminud eosed paiskuvad õhku ning levivad tuule abil laiali. Pintselhallitusel üles kasvanud seeneniit haruneb ja iga haru otsa moodustuvad ridamisi eosed, mis ükshaaval valmivad ning eralduvad. Mõlemad nimetatud hallitusseente rühmad on oma nime saanud just eoslate kuju järgi.
Hallitusseente ohud ja kasud
Meie kodustes ruumides levivad hallitusseente eosed võivad kahjustada meie kopsusid. Samuti võivad nad põhjustada allergiat. Hallitusseente levikut saab takistada üksnes neile eluks ebasoodsaid tingimusi luues. Lihtsaim viis on võidelda niiskuse vastu. Samuti kasutatakse erinevaid seente tõrjevahendeid. Oluline on teada, et ka väikeste hallitustäppidega toiduaine on täiesti riknenud ning seega toiduks kõlbmatu. Ainult hallitanud kihi eemaldamisest ei ole abi, sest kuigi tundub, et hallitanud on vaid pinnakiht, on mürgised ained tunginud tegelikult ka sügavamale.
Hallitusseentest võib inimestele aga ka kasu olla. Mõnesid hallitusseente poolt eritatud aineid saab kasutada ravimina. Selliseid ravimeid nimetatakse antibiootikumideks. Tuntuim antibiootikum on pintselhalliku poolt eritatav toksiin penitsilliin, mida kasutatakse bakterite tegevust piirava ainena.
Hallitusseeni kasutatakse ka sinihallitus- ja valgehallitusjuustude ning erinevate vorstitoodete valmistamisel. Siin on loomulikult tegemist hallitusseente ohutute sortidega, mille ülesandeks on toiduainete maitsestamine ja nende säilivuse parandamine.
Praktiline töö
Hallitusseente kasvatamine
Töö käik:
Aseta alustassile tükk leiba ning poolik keedetud kartul. Niisuta leiba ning kata alustass kausikesega või aseta see kilekotti. Kontrolli aeg-ajalt, et toiduained oleksid niisked. Temperatuurist sõltuvalt hakkab hallitus arenema umbes nädala jooksul. Lase hallitusel ilusti kasvada.
Koosta vaatluspäevik, mis kajastab iga päeva. Kui hallitusseened on piisavalt suureks kasvanud, uuri neid suurendusklaasi abil. Mida näed? Püüa kindlaks teha, millise hallitusseene liigiga on tegu. Joonista nähtu katsepäevikusse. Mis mõjutas hallitusseente arengut? Nuusuta hallitusseeni. Kas tunned mingit lõhna? Millise värvusega on hallitusseened? Kirjuta vastused vaatluspäevikusse.
Oluline
- Hallitusseened ehk hallikud kasutavad toiduks orgaanilist ainet.
- Hallitusseened võivad olla nähtavad valkjashalli, rohelise, kollase või musta kirmena.
- Hallitusseened võivad olla nii üherakulised kui ka hulkraksed.
- Hallitusseened paljunevad eostega.
- Hallitusseened võivad olla nii kahjulikud kui ka kasulikud.
Küsimused
- Millistest paikadest võib hallitusseeni leida? Miks?
- Millest hallitusseened toituvad?
- Iseloomusta hallitusseentele soodsaid elutingimusi.
- Milline võib olla hallitusseente ja inimese suhe? Selgita oma arvamust.
- Kuidas hallitusseened paljunevad?
