Hallitusseened

Hallitusseente ehk hallikutega oleme kõik kokku puutunud. Küll kipub hallitama minema leib, moos või mõni teine toiduaine. Siiski ei piirdu hallitus üksnes toidu­ainetega, hallitust võime leida pea kõikidest niisketest kohtadest, näiteks vanni­toa seinalt. Tihti tunneme üksnes hallitusele ise­loomulikku lõhna, pisikesi seeni nägemata. Hallitus­seeni leidub seega kõikjal looduses.

  • Milline on hallitusseente ehitus?
  • Milliseid hallitusseente liike on olemas?
  • Kuidas hallitusseened paljunevad?

Hallitusseente liike

Hallitusseente liike on palju.

Nimetuse alla „hallitusseened“ kuulub seeni mitmetest seene­rühmadest. Neid kõiki ühendab see, et nende niidistik on kiire­kasvuline ja nad moodustavad rohkesti õhus levivaid eoseid. Enamasti elavad nad surnud orgaanilisel ainel. Siiski on mõned liigid, kes elavad ka elusatel organismidel. Hallitus­seeni näeme orgaanilise aine pinnal oleva peenikese valkjas­halli, rohelise, kollase või musta kirmena. Tavaliselt esinevad kindlatel toidu­ainetel kindlat liiki hallitus­seened (näiteks elab leival pintsel­hallik ja kartulil nutt­hallik), kuid kesk­konna­tingimused võivad mõnikord seda elukorda muuta.

Leiva ja puuviljade hoidmine niiskes ja soojas kohas soodustab hallituse teket.

Erinevate hallitusseente ehitus on erinev.

Hallitusseente hulgas on nii ainu­rakseid kui ka hulk­rakseid seeni. Enamik neist moodustab pikki seene­niidistikke, mis paiknevad orgaanilise aine pinnal või sees. Meie silmale muutuvad seene­niidid nähtavaks alles siis, kui neid on väga palju koos.

Nutthallituse ehk nutthalliku seene­niidistiku moodustavad rakud, mille vahe­seinad on kadunud. See tähendab, et seene­niidistiku moodustab üks pikk, paljude tuumade ja teiste raku­organellidega rakk. Aga näiteks pintsel­hallituse ehk pintsel­halliku seene­niidistik jaguneb selgelt eraldi rakkudeks, mis asetuvad ridamisi üksteise otstes, moodustades nii pika rakuketi.

Pintselhallitus on noorelt valge, kuid vananedes muutub rohelise muru sarnaseks.
Nutthallituse seeneniidistik näib ühe pika rakuna.

Kasvutingimused

Hallitusseened vajavad kiireks kasvamiseks kindlaid tingimusi ja orgaanilisi ühendeid.

Hallitusseente kasvutingimused sarnanevad paljude ainu­raksete ja bakterite omadega. Hallitus­seened elavad samuti sageli inim­toidu peal või sees. Neile sobivad nii toored kui ka säilitatavad toidud (moosid, seened, liha), aga ka puit­esemed ja kasvavad taimed. Vajalik on vaid neile sobivate orgaaniliste ühendite olemas­olu. Hallitus­seened, nagu kõik seened, eritavad läbi seene­niitide kesk­konda mitme­suguseid aineid, mis lahustavad ümbritsevaid orgaanilisi ühendeid. Need lahustunud ained imenduvad tagasi seene­niidistiku rakkudesse. Mõned hallitus­seened kasutavad toit­ainete hankimiseks ka muundunud hüüfe ehk seene­niite, mis on ühenduses elus­organismi rakkudega, imedes vajalikke toit­aineid otse rakust. Hallitus­seente elu­tegevuse käigus eritatavate ainete seas leidub sageli selliseid, mis elus­organismide jaoks on mürgised ehk toksilised.

Teiseks oluliseks mõjutajaks on temperatuur. Kuigi mitmed hallitus­seened võivad kasvada ekstreemsete temperatuuride, näiteks –5 või +50 °C juures, on nendest enamiku kasvuks parim temperatuur siiski 20–30 °C. Kui sellele lisandub piisavalt niiskust, ongi põhi­tingimused hallitus­seente kasvuks olemas.

Hapniku olemasolu on oluline üksnes osale hallitus­seentest, teised suudavad edukalt hakkama saada ka hapnikuta kesk­konnas. Valgusega on sarnane olukord. Üldiselt aga siiski valgust ei vajata.

Hallitusseentega nakatunud toiduaineid ei tohi mitte mingil juhul süüa!

Huvitav

Hallitusjuustude ajalugu ulatub väga kaugele ajas tagasi. Ühte tuntumat hallitus­juustu – Roqueforti juustu – on kirjalikes allikates mainitud juba peaaegu 2000 aastat tagasi. Ühel päeval väga kaua aega tagasi olevat üks noor lamba­karjus karjatanud oma lambaid Lõuna-Prantsus­maal Roqueforti lähedal Combalou mäe jalamil. Kesk­päevase päikese eest lähedal asuvasse koopasse varjudes asus ta sööma oma tagasi­hoidlikku lõunat, leiba ja lamba­piima­juustu. Koopast juhtus aga mööduma kena karjuse­neiu. Noor­mees unustas kohe söögi ning ruttas neiule järele, olles aga enne söögi koopa nurka peitnud. Uuesti sattus karjus samasse koopasse alles mitme nädala pärast. Leib oli hallitanud ning söögi­kõlbmatuks muutunud. Aga lamba­piima­juustuga oli juhtunud midagi huvitavat. See oli hallitanud, kuid mitte tava­päraselt, vaid seda läbisid kanalitena tume­rohelised hallituse­sooned. Välimus ei olnud juustu­tükil kuigi ilus, kuid pikantne maitse oli suure­pärane. Nii oligi sündinud Roqueforti juust. Tänaseni valmistatakse seda üksnes selles piir­konnas ning tänaseni „küpseb“ juust samades koobastes, kus kunagi puhkas noor karjus.

Teadaolevalt mainis Roqueforti juustu kirjasõnas esmakordselt vanarooma ajaloolane Plinius Vanem 79. aastal.

Hallitusseente paljunemine

Hallitusseened paljunevad eostega.

Nii nagu kõik seened, paljunevad ka hallitus­seened eostega. Eosed arenevad vaid heades kasvu­tingimustes. Sellisel juhul kasvab osa seene­niitidest otse üles ning nende tipus moodustuvad eosed. Nutt­hallitusel moodustub seene­niidi otsa ümar eospea – eosla, milles valmivad eosed. Valminud eosed paiskuvad õhku ning levivad tuule abil laiali. Pintsel­hallitusel üles kasvanud seene­niit haruneb ja iga haru otsa moodustuvad ridamisi eosed, mis üks­haaval valmivad ning eralduvad. Mõlemad nimetatud hallitus­seente rühmad on oma nime saanud just eoslate kuju järgi.

Hallitusseente ohud ja kasud

Meie kodustes ruumides levivad hallitus­seente eosed võivad kahjustada meie kopsusid. Samuti võivad nad põhjustada allergiat. Hallitus­seente levikut saab takistada üksnes neile eluks eba­soodsaid tingimusi luues. Lihtsaim viis on võidelda niiskuse vastu. Samuti kasutatakse erinevaid seente tõrje­vahendeid. Oluline on teada, et ka väikeste hallitus­täppidega toidu­aine on täiesti riknenud ning seega toiduks kõlbmatu. Ainult hallitanud kihi eemaldamisest ei ole abi, sest kuigi tundub, et hallitanud on vaid pinna­kiht, on mürgised ained tunginud tegelikult ka sügavamale.

Hallitusseentest võib inimestele aga ka kasu olla. Mõnesid hallitus­seente poolt eritatud aineid saab kasutada ravimina. Selliseid ravimeid nimetatakse anti­biootikumideks. Tuntuim anti­biootikum on pintsel­halliku poolt eritatav toksiin penitsilliin, mida kasutatakse bakterite tegevust piirava ainena.

Hallitusseeni kasutatakse ka sinihallitus- ja valgehallitus­juustude ning erinevate vorsti­toodete valmistamisel. Siin on loomulikult tegemist hallitus­seente ohutute sortidega, mille ülesandeks on toidu­ainete maitsestamine ja nende säilivuse parandamine.

Prantsuse vinnutatud vorstid

Praktiline töö

Hallitusseente kasvatamine

Töö käik:

Aseta alustassile tükk leiba ning poolik keedetud kartul. Niisuta leiba ning kata alus­tass kausikesega või aseta see kile­kotti. Kontrolli aeg-ajalt, et toidu­ained oleksid niisked. Tempera­tuu­rist sõltuvalt hakkab hallitus arenema umbes nädala jooksul. Lase hallitusel ilusti kasvada.

Koosta vaatluspäevik, mis kajastab iga päeva. Kui hallitus­seened on piisavalt suureks kasvanud, uuri neid suurendus­klaasi abil. Mida näed? Püüa kindlaks teha, millise hallitus­seene liigiga on tegu. Joonista nähtu katse­päevikusse. Mis mõjutas hallitus­seente arengut? Nuusuta hallitus­seeni. Kas tunned mingit lõhna? Millise värvusega on hallitus­seened? Kirjuta vastused vaatlus­päevikusse.

Mõisted

Eosla

Oluline

  • Hallitusseened ehk hallikud kasutavad toiduks orgaanilist ainet.
  • Hallitusseened võivad olla nähtavad valkjashalli, rohelise, kollase või musta kirmena.
  • Hallitusseened võivad olla nii üherakulised kui ka hulkraksed.
  • Hallitusseened paljunevad eostega.
  • Hallitusseened võivad olla nii kahjulikud kui ka kasulikud.

Küsimused

  1. Millistest paikadest võib hallitusseeni leida? Miks?
  2. Millest hallitusseened toituvad?
  3. Iseloomusta hallitusseentele soodsaid elutingimusi.
  4. Milline võib olla hallitusseente ja inimese suhe? Selgita oma arvamust.
  5. Kuidas hallitusseened paljunevad?