Kübarseeni tunneme me kõik, sest just neist kasutatakse suurt osa söögiks. Ja just neid nimetatakse üldiselt seenteks. Tegelikult on tegemist seente viljakehadega.
- Milline on kübarseente ehitus?
- Millised seened kuuluvad kübarseente hulka?
- Kuidas tekivad „nõiaringid“?
Kübarseente viljakehad
Nende iseloomulike viljakehade järgi ongi kübarseened oma nimetuse saanud.
Tavaliselt ilmuvad kübarseente viljakehad maapinnale sügiseti, kuid mitte alati. Mõnda liiki seeni võib leida juba varakevadest alates ning tihti ka terve suve jooksul. Sulailmadega näitavad seened ennast isegi talvel (näiteks puidu-sametkõrges). Viljakehade ilmumiseks on eriti oluline niiskus, aga ka soojus. Viljakeha koosneb suures osas veest. Pikk põud võib viljakehade arengut pidurdada ja seeneaasta jääb kehvaks. Seene viljakeha kasvamise kiirus on liigiti väga erinev. Keskmiselt on see umbes üks sentimeeter päevas, kuid on ka palju kiiremini kasvavaid seeni. Näiteks võib tanuseen välja areneda vaid tundide jooksul.
Kübarseene viljakeha koosneb kübarast ja jalast.
Erinevatel seeneliikidel on kübara ja jala kuju erinev. Näiteks kärbseseentel on jala ümber rõngas (krae) ning jala alumist osa ümbritseb kotjas, vabade servadega või jalaga kokku kasvanud tupp. Selliste tunnuste järgi on võimalik neid teistest seentest eristada. Seenekübarad on pealt erivärvilised – punasel kärbseseenel punane, kaseriisikal roosa, tõmmuriisikal mustjasroheline, kivipuravikul pruun, mustal torbikseenel sinakasmust jne. Kübara alumisel poolel asuvad eoslehekesed või torukesed. Neis valmivad kübarseene eosed.
Kübarseente hulka kuulub palju erinevaid seeni.
Sarnaselt hallitusseentega on kübarseened üldnimetus, mille hulgast leiame nii kottseeni kui ka kandseeni. Enamik kübarseeni kuulub just viimaste hulka. Kottseentest on silmatorkavaim ehk kevadeti maapinnal või mädaneval puidul punetav lehtrikujuline harilik karikseen. Kottseente hulka kuuluvad ka kärgja kübaraga mürklid ja aju meenutavad kogritsad. Ka kandseened võivad välimuselt olla päris erinevad. Siia kuuluvad rohkem või vähem munakujulised murumunad, „tüüpilise“ seene kujuga kärbseseen, aga ka puutüvedele või kändudele kinnituvad taelad. Kübarseentest suurim on hiidmuna, mille kaal võib ulatuda üle 10 kilogrammi. Väga huvitava kujuga on nahkised, seened, kes moodustavad puutüvedel ja okstel ebakorrapäraseid seenelaike. Samavõrd erilised on kujult ka harikud (erivärviliste harjaste kujulised), tardseened (lehterüdikud, sarvikud), puguseened (maatähed). Viimaste hulka kuuluvad ka eespool nimetatud murumunad.
Kübarseente rühmad
Paljud seened toituvad surnud orgaanilisest ainest.
Elupaiga ja toitumise põhjal saab kübarseened jaotada viide suurde rühma.
- Variseseened kasvavad mahalangenud oksakestel, okastel, käbidel, lehtedel. Tavaliselt on need väga väiksed kübaraga seened.
- Kõduseened kasutavad elupaigaks mitmesuguses lagunemisastmes maha varisenud orgaanilist ainet. Sellistes paikades kasvavad näiteks mõned heinikud ja sirmikud.
- Huumuseseened kasutavad eluks juba lagunenud orgaanilist ainet. Sellised seened on näiteks šampinjonid ja tindikud.
- Puiduseened kasutavad loomulikult elupaigana puitu. Väiksemad neist elavad maha langenud väikestel okstel (karikseened), suuremad kändudel ja maha langenud puutüvedel (mamplid, külmaseened, metsvamm). Erilise rühma moodustavad torikulised, kes elavad eelkõige siiski suurematel puutüvedel või kändudel. Sellised seened on näiteks tuletael ja kännupess.
- Mükoriisaseened elavad sümbioosis teiste taimedega. Sellised seened on näiteks männiga seotud männiriisikad, kasega seotud kaseriisikad, kuusega seotud kuuseriisikad jne.
Kübarseente paljunemine
Kübarseened paljunevad eostega.
Kübarseente eoslehtedel või torukestes valmivad miljonid eosed. Valminud eosed kanduvad edasi eelkõige tuule ja veega. Kuid olulised eoste edasikandjad on ka seenesääsed. Seenesääse vastsed „seeneussid“ elavad seente viljakehades. Seente ussitamine seentele ohtlik ei ole, vastupidi – see on neile kasulik.
Puguseentel valmivad eosed seene sisemuses. Kui näiteks valminud murumuna pigistada, siis paiskub sellest välja tolmupilv. Just need ongi seene eosed.
Headesse kasvutingimustesse sattunud eosest areneb ühetuumaliste rakkudega seeneniidistik. Kohtudes teisest eosest arenenud sarnase seeneniidistikuga nad ühinevad ja arenema hakkab kahetuumaliste rakkudega seeneniidistik. Algsest kohtumiskohast levib see pikaealine niidistik laiali igas suunas, järjest harunedes ja suuremat pindala haarates. Piisava vanuse ja suuruseni jõudes hakkavad ringikujulise niidistiku välimises osas moodustuma viljakehad – erilised tihedalt „kokku pakitud“ seeneniitidest moodustised.
Kübarseened võivad moodustada „nõiaringe“.
Iga aastaga kasvab niidistik laiemaks. Seega muutub ka viljakehade ring aina suuremaks. Ringi keskosas vana niidistik sureb, välisosas uus aga laieneb – nii levib seen oma sünnikohast maa sees aeglaselt (umbes 20 cm aastas) eemale. On teada väga vanaks elanud seentest kasvanud mitmesajameetrise läbimõõduga seeneringe. Seeneringe on kutsutud ka nõiaringideks.
Suvel võib vahel muruplatsidel näha lopsakama ja erksamalt rohelise rohuga ringe. Neid on mõned pidanud ufode maandumiskohtadeks. Tegelikult on mulla all peidus seenering.
Oluline
- Kübarseene viljakeha koosneb kübarast ja jalast, mille moodustavad seeneniidistikud.
- Seene kübara all asuvatel eoslehekestel või torukestel valmivad eosed.
- Eosest kasvab uus seeneniidistik.
Küsimused
- Põhjenda, miks on viljakehad seentele vajalikud.
- Millise ehitusega on seene viljakeha?
- Iseloomusta seente toitumist.
- Miks kasvavad seened vahel ringikujuliselt? Kuidas seda ringi nimetatakse?
- Kuidas seened paljunevad?
- Milliseid kübarseeni on olemas? Leia seeneraamatutest või internetist näiteid huvitavatest seentest. Kas ja millised neist on söögiseened?
