Samblike osa looduses

Tõenäoliselt on kõik kuulnud, et külmetus­haigusi saab ravida põdra­sambla­teega ja ehk ka ise järele proovinud. Tegelikult ei ole tegu põdra­samblaga, selle õige nimetus on islandi käokõrv ehk islandi samblik.

  • Milline on samblike osa looduses?
  • Kuidas samblikke kasutatakse?

Samblike osa looduses

Samblikke nimetatakse eluslooduse pioneerideks.

Olles kasvutingimuste suhtes vägagi vähe­nõudlikud, suudavad samblikud kasvada isegi näiteks kivisel pinnasel, mis on teistele organismidele kasvamiseks sobimatu. Aja jooksul kasvades ning ka kõdunedes tekib samblike kõdunevatest talluse­tükikestest kivisele pinnasele ime­õhuke huumuse­kiht, kuhu saavad elama asuda teised organismid. Algul samblad ja väiksemad taimed, huumus­kihi paksenedes juba suuremad taimed.

Samblike kasvamine on väga aeglane. Eriti aeglaselt kasvavad kividel kasvavad koorik­samblikud. Tundra­aladelt on leitud mitme­saja aasta vanuseid või isegi vanemaid samblikke. Teadlased on välja töötanud meetodi samblike järgi geo­loogiliste ja aja­looliste objektide vanuse määramiseks. Talluse kasvu­kiirust teades saab talluse läbimõõdu alusel välja arvutada objekti vanuse.

Kare koldsamblik kasvab graniitrahnul.

Samblikud on toiduks.

Tundrates, kus rohttaimi kasvab vähe, kuid samblikke leidub ohtralt, on samblikud põhja­põtrade põhi­toidus. Toiduks tarvitavad samblikke ka toidu­ainete vähesuse käes kannatavad kõrbete elanikud.

Põdrasamblik on põhjapõtrade söögisedelis olulisel kohal.

Samblikke kasutatakse mitmel otstarbel.

Samblike ravivast toimest olid teadlikud juba meie esi­vanemad. Keskajal usuti, et samblikud, mis meenutasid mõnda inimese organit, suudavad ka selle organi haigusi ravida. Näiteks arvati kopsu­samblikuga saavat ravida kopsu­haigusi. Osa samblikke toodab spetsiaalseid keemilisi ühendeid, sambliku­aineid, millest paljudel on anti­biootilised omadused. Anti­biootiliste omaduste tõttu on loodus­rahvad habe­samblikke kasutanud haavade paranemist soodustava vahendina. Täna­päeval toodetakse habe­samblikest salve, mis soodustavad põletus­haavade ja raskesti paranevate haavade paranemist. Kõigile on tuntud islandi käokõrva ravi­toime külmetus­haiguste puhul.

Islandi käokõrv – nii suurepärane köharohi

Samblikke on kasutatud ka lõngade värvimiseks ning parfüümide koostis­ainena. Ilmselt on kollane lõhna­samblik oma nime saanud seetõttu, et teda kasutatakse vahel parfüümide koostises.

Huvitav

Piiblilugu räägib, et Egiptuse orjusest põgenenud juudid otsisid Moosese juhatusel „tõotatud maad“. Päevi ekseldi kõrbe kuumuses, kimbutamas nälg ja pettumus. Oma juhis kaheldes olid rändurid pea­aegu valmis tagasi pöörduma, kui ühel päeval tõi värskendav tuul põrgu­kuumusesse kingituse. Tuule käes keerlesid hallikad tombukesed, mis tuules viseldes näisid langevat lausa taevast. „Manna, taevast sajab mannat!“ rõõmustasid näljased rändurid. Sellest kaugest ajast on meieni säilinud isegi väljend „sadas taeva­mannat“.

See manna, millest siin jutt käib, oli oletatavasti stepi- ja kõrbe­aladel kasvav lehter­samblik, mida kõrbe­tuuled ühest paigast teise kannavad. Kui seda kibeda maitse kaotamiseks vees leotada, see­järel uuesti kuivatada ja mannaks jahvatada, saab sellest täiesti söödava pudru – eriti kõrbe tingimustes.

Samblikud ja õhusaaste

Kuna samblikud koosnevad kahest erinevate omadustega ja vajadustega organismist, siis on nad väga tundlikud igasuguste kesk­konna­muutuste, seal­hulgas ka õhu­kvaliteedi muutuste suhtes. Eriti mõjutavad nende elu­tegevust lämmastiku ja väävli ühendid, mis võivad õhu­niiskusega kokku puutudes muuta keskkonna happelisemaks. Seetõttu kaovad samblikud tugevalt saastatud piir­kondadest. Mõnele samblikule aga meeldib, kui kesk­konnas on palju mingeid keemilisi ühendeid. Näiteks kasvab seina­korp eriti hästi piir­kondades, kus kesk­konnas on palju lämmastiku­ühendeid. Seetõttu võib seina­korpa leida näiteks mere ääres linnu­kolooniate lähedusest, farmide ja maan­teede lähedastelt puudelt jm. Samblike olemas­olu või puudumise põhjal hinnatakse õhu kvaliteeti.

Samblikud on olulised õhupuhtuse määramisel.

Seinakorp on õhusaastele väga vastupidav. Ta kasvab nii linnades kui ka taluõuedel, puutüvedel, rannakaljudel ja nn linnukividel, betoonpostidel, majaseintel jne. Kui kollakale korpsamblikule tilgutada kaaliumhüdroksiidi lahust, värvub samblik tilga kohal veripunaseks.

Oluline

  • Samblikke on kasutanud juba meie kauged esivanemad.
  • Samblikke nimetatakse eluslooduse pioneerideks, sest nad aitavad ette valmistada pinnast kõrgemate taimede jaoks.
  • Tundrates on samblikud põhjapõtrade põhitoidus.
  • Samblikke kasutatakse ravimite saamiseks.
  • Samblike esinemise põhjal on võimalik määrata õhu puhtust.

Küsimused

  1. Kuidas samblikke kasutatakse?
  2. Selgita, milline on samblike osa looduslike tingimuste kujunemisel.
  3. Kuidas on samblike abil võimalik õhu puhtust määrata?
  4. Miks saab samblik kasvada ka ekstreemsetes tingimustes?
  5. Miks on samblike mittesuguline paljunemine efektiivsem kui suguline paljunemine?